Hapukurgihooaeg kestab edasi

Sel ajal, kui Balti 30 indeks on kerkinud vaid 2,3% kaugusele kõigi aegade kõrgeimast tasemest, tuleb tõdeda, et Tallinna börsil olevatel aktsiatel selles küll teenet pole. Õigemini, oleme pidurid. Tallinna börsil puudub Äripäeva indeksi alusel rekordtasemest 21%.

Seevastu Riia börs, kus "majanduskrahh" on veel lähemal kui meil, on vähem kui ühe protsendi kaugusel rekordtasemest. Läti investoreid ei huvita, et neil on inflatsioon kõrgem, palgatõus kiirem ja väliskaubandusdefitsiit hullem kui Eestis, lati devalveerimise spekulatsioonipuhangud käivad paar korda aastas üle ning valitsus üritab majandust jahutada.

Vilniuse börs on aga rekordkõrgel. Leedu majandus on olnud venitaja: algul ei saanud pidama, nüüd hakkab hoogu sisse saama. Leedu börsil on selliseidki põnevaid ettevõtteid, kes saavad tulu üleilmsest toidukaupade hinnatõusust - näiteks piima- ja juustukombinaadid. Meil pole midagi vastu panna - Rakvere Lihakombinaat on juba ammu börsilt lahkunud.

Miski on nagu paigast ära. Kas oleme meie liiga pessimistlikud või on lätlased ülioptimistlikud? Tallinna börs, mis oli kümmekond aastat tagasi liiga panganduskeskne, muutub nüüd aina kinnisvara- ja ehitusettevõtete kesksemaks. Arvestades, et kinnisvaraspekulatsioonid olid meil alles hiljuti rahvusspordiks, võib selleski ohtu ja investorite hirmu näha. Üleeilsel Sampo Panga investeerimisüritusel viskas Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen õhku küsimuse: miks just Ida-Euroopas arvavad inimesed, et eluks on tarvis kolme-nelja korterit? Kas ühest ei piisaks?