Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
India raagad ajaloos ja tänapäevas
Kontserdi esimeses pooles mängivad Avijit Ghosh ja Bivash Sanghai traditsioonilisi raagasid, Jüri Aarma loeb tekste Rabindranath Tagore kogust "Gitandzali" Uku Masingu tõlkes.
Raaga on India traditsiooniline muusikavorm, mis seostub eri aastaaja, päevaaja või meeleoluga.
Eestis tulevad ettekandele kaks raagat, kuna kontserdid on kahel eri kellaajal.
Viljandis kõlab raaga "Puriya Dhyaneshwari". Seda mängitakse Indias päikeseloojangu ajal, kui preestrid süütavad esimesi lampe.
Tartus ja Tallinnas kõlav raaga "Jog" märgib pühendumist ja andumist millelegi. Meeleolu on tõsine ja ülev, assotsieerub sisenemisega templisse või seismisega ülestõstetud kätega jumala ees.
Tagoret peavad indialased oma rahva üheks suurimaks geeniuseks, kes on rikastanud kultuuri nii luule, proosa ja esseede kui ka maalikunstiga.
1936. aastal sai Uku Masing Tagorelt kirja, kus suur poeet tänab Eesti meest talle saadetud tõlkeraamatu eest ja on liigutatud oma teoste jõudmisest nii kaugesse maanurka.
Sarodimängija Avijit Ghoshi ühendab Tagore kunstiga pikaajaline õpinguperiood. Ta tudeeris muusikat seitse aastat Tagore-nimelises õppeasutuses, enne kui sai Rabindra Bharati ülikoolist doktorikraadi.
Muusikuna tutvustab Avijit Ghosh india klassikalist muusikat, kuid on Aasias ja Euroopas pidanud ka loenguid india muusika tervendavast mõjust. Ta leiab, et muusika kuulamine on üks inimese olulisemaid suhtlemisvorme maailmaga. Õige muusika võib leevendada probleemidest vaevatud ja tervendada haigetsaanud hinge.
Kontserdi teises pooles liitub India muusikutega Ameerikast Eestisse elama asunud Brian Melvin, üks tänapäeva juhtivaid löökpillimängijaid, kelle improvisatsioonid kalduvad tänapäeva.
Autor: Kersti Inno