Järjekorrad löövad arstide eraäri õitsele

Kõige nõutum operatsioon on silma hallkae lõikus, kus suuremates haiglates ootab järjekorras kokku üle 10 000 inimese. Pikimad ooteajad, koguni aastani 2010, on sellele lõikusele Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK). Et hallkae on valdavalt vanainimeste haigus, on üsna tõenäoline, et paljudele pole lõikuseni elupäevi antud või tuleb neil vanaduses pimedana hakkama saada.

Kliinikumi silmakliiniku juhataja Pait Teesalu teeb silmalõikusi nii kliinikumis kui ka erapraksises. Ta on osanik või ainuosanik kokku kolmes silmalõikusi tegevas erafirmas.

Pait Teesalu Silmakirurgia OÜ teeb hallkae lõikusi Viljandi ja Narva haiglas. Firma Oftop, kus ametis on mitmeid kliinikumi silmaarste, aga Võrus. Kolmas firma - ReFocus Silmakeskus AS - rendib silmakliinikult ruume ja teeb prillidest vabastavaid laserlõikusi ning selle omanik on Teesalule lisaks ka tema abikaasa ning kliinikumi silmaarst, doktor Marko Pastak.

Nii Pait Teesalu Silmakirurgial kui ka Oftopil on haigekassaga leping, mis tähendab, et lõikuse eest maksab haigekassa.

Mõistagi saab lõikusele ka kohe, kuid siis tuleb inimesel maksta selle eest ca 8000-9000 krooni.

"Järjekorra olulisim põhjus on ikka rahastamises, mitte silmaarstide totaalses puuduses," ütleb Teesalu. Järjekorra põhjuseks on ka paranenud diagnostikavõimalused ning suurenenud kontingent, kes lõikust vajab.

Küsimusele, miks TÜK arstid ei võiks rohkem lõikusi teha, vastab Teesalu:

"Selleks, et intensiivsemalt töötada, tuleb ka arstidele rohkem palka maksta. See ongi probleemi võti." Tema sõnul on nii TÜK kui ka teised ettevõtted võimelised töötama suuremate mahtudega.

Teesalu spetsialiteet, millele ta on rajanud ka oma eraäri, on silma hallkae lõikus, mis moodustab ligi 80% kõikidest silmalõikustest. Tegemist on lõputu äriga, sest hallkae on väga levinud haigus.

"Eks kõik, mis plussi jääb, on hea äri," ütleb Teesalu. "Ega inimesele ole vahet, kas ta tuleb lõikusele kliinikumi või näiteks Võru Oftopi, haigekassa maksab lõikuse kinni," ütleb Teesalu.

Kui mitmele inimestele tasuta lõikust firmad saavad teha, sõltub sellest, kui palju annab haigekassa firmale raha. Näiteks Pait Teesalu Silmakirurgia saab aastas raha 500 lõikuseks.

"Ega palju rohkem jõuaks ka," ütleb Teesalu. "Tegemist on nii vaimselt kui ka füüsiliselt raske lõikusega. Lihtne on ainult siis, kui numbreid vaadata."

Kuidas haigekassa määrab lepingumahu ehk rahasumma suuruse erakliinikuile ning kas lepingumahtu on võimalik arstil kuidagi mõjutada?

"See on mõneti poliitiline. Loeb tehtud töö, inimeste rahulolu. Usun, et väga pole võimalik lepingut mõjutada, pigem mõjuks see vastupidi," ütleb Teesalu.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on 2009. aasta jaanuarini järjekord näo- ja lõualuulõikustele, samuti on aastapikkune saba ka nina-kurgu-kõrvalõikustele. Polikliinikus saab vastuvõtule kahe kuu jooksul.

"Mida mainekam haigla, seda pikemad järjekorrad," ütleb PERHi juhatuse liige Eve Karmo. "Mis puudutab lõikusi, siis raha taha asi praegu veel ei jää. Näiteks LORi (nina-kõrva-kurgu - toim.) erialal on tõesti opereerivate kirurgide põud, samuti on vähe anestesiolooge. Kui jaguks rohkem arste, oleks rohkem lõikusi." Ta lisab, et näo- ja lõualuu kirurgias on järjekord seetõttu pikk, et PERHi koonduvad ka Eesti raskeimad haiged ning ühele patsiendile tehakse mitmeid lõikusi. Samuti ei taha osa hambaarste ise tarkusehambaid välja tõmmata ning saadavad patsiendid näo- ja lõualuu kirurgia osakonda.

Ometi töötab suur osa arste ka erasektoris. Haigla kord näeb ette, et kõik eraettevõttes töötavad arstid peavad haiglat sellest teavitama.

"Meil pole keelamiseks põhjust, üldreeglina ei pane me arste valiku ette, kas töötada meil või mujal," ütleb Karmo.

Ehkki haigekassa väidab, et mitmel kohal rabavate arstide töökoormust kontrollitakse, ei usu Karmo, et keegi seda täpselt jälgib. See on aga tema sõnul oht, et arstid põlevad lihtsalt läbi.

Suurimaks järjekordade põhjuseks toob Karmo aga hägust tervishoiupoliitikat, eriti Tallinnas. Kõrgemasse ravietappi tulevad sageli patsiendid, kelle mure suudaks lahendada perearstid. "Meil pole ühtset tervishoiupoliitikat. Hinnad on erahaiglates väga erinevad. Ja kui patsient on vähegi maksujõuline, suunatakse ta enamasti erameditsiini," ütleb Karmo.

Üks valdkond, kus lõikuste ravijärjekorrad on pikad, on ortopeedia, kus suurtes haiglates ootab puusa- või põlveliigese lõikust kokku ligi 10 000 inimest.

Erakliiniku Ortopeedia Arstid juhatuse liikme, ortopeed Mihkel Mardna sõnul töötavad eranditult kõik nende kliiniku arstid ka riiklikus haiglas, kus teevad n-ö erakorralise meditsiini valdkonnas öövalveid.

Mardna sõnul on ravikindlustatud patsiendile lõikused tasuta. Tema sõnul ei võta haigla praegu isegi voodipäevatasu. Samas on Mardna sõnul nende kliinik suuteline tegema rohkem lõikusi, kui praegu aastas lepingumahuga ette nähtud 80.

"See ei rahulda selgelt meid ja haigekassa loomulikult teab seda. Tundub, et erasektor ei ole väga soositud. Kardetakse, et erasektori arstid riisuvad koorekihi. Kuid kõik meie arstid töötavad riiklikus süsteemis, kus töö on raske ja kohati ka ebameeldivam, kuna tuleb tegeleda igasuguste patsientidega. Selge, et meie arstide töökoormus on väga suur. Kui arst tahab tänapäeval ära elada, tuleb ka palju tööd teha. Iseasi, et arstidel on oht üle töötada," räägib Mardna.

Mardna sõnul on nende arstide palk ehk veidi kõrgem kui riiklikus süsteemis. "See on vale arusaam, et erasektori arstid saavad jube suuri tasusid. Kogu tulu investeerime tehnoloogiasse, koolitustele. Need, kes rajavad kliiniku äri tegemiseks meditsiinis, on ette pankrotti määratud," ütleb Mardna.

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Ivi Normeti sõnul ei ületa ravijärjekorrad lubatud piire. "Üks olulisi eesmärke on järjekordade lühendamine suurte liigeste endoproteesimisel ja katarakti operatsioonidel järk-järgult kuni 1,5-2 aastani," ütleb asekantsler.

Ravijärjekordi kaotada pole suutnud ükski riik. Lõikuste arv on kasvanud.

Haigekassa saab omalt poolt raha juurdelisamise ja raviasutuse lepingumahu suurendamisega mõjutada ravijärjekorda teatud piirini. Teeme vahet rahapuudusel kujunenud ja muudel põhjustel tekkinud järjekordadel.

Kui haiglas napib arste, operatsioonitoad ja vajalik aparatuur on maksimaalselt koormatud, näitab see raviasutuse võimsuse puudumist, mida raha juurde andmisega ei korva.

Puudus on silmaarstidest, mistõttu oftalmoloogia erialal on pikemad ooteajad. Napib kõrva-nina-kurguarste ja napib ka günekolooge. Arstide ressursi puudumine pole haigekassa lahendada.

Haigekassa jälgib raviasutustega sõlmitud lepingute täitmist. Kui selgub, et haigla saaks rohkem inimesi ravida, ent selleks planeeritud raha on otsas, annab haigekassa võimaluse korral raha juurde.