Kümne aasta megaportreed

Sven Kivisildniku, Albert Gulgi, Peeter Alliku, Priit Pangsepa, Matti Miliuse, Andrus Kasemaa, Marko Mäetamme, Imat Suumanni, Külli Suitso, Ants Juske, Eha Komissarovi, oma ("Ilmar ise") ja Tõnis Mäe portreede kaudu avab Kruusamäe sel väljapanekul oma arusaama inimesest.

"Näitusel esindatu on äraarvamatult võimas, sest autor on suutnud ületada raske tehnilise probleemi - õlimaalis inimsuurusest märkimisväärselt suurema näo edastamise. Kerge see pole, sest iga maali teostamiseks on kunstnikul kulunud kuni pool aastat. Aga nüüd on nad olemas," rääkis näituse kuraator Hannes Varblane. Ta lisas, et sellist suurportreede sarja eesti kunstis pole seni eksponeeritud.

Tõsi, ka varasematel kunstnikuperioodidel on Kruusamäe maalinud nii tava- kui loomaportreid.

Kunstiareenile astus kunstnikudiplomita Tartu Riikliku Ülikooli lõpetanud majandusteadlane Ilmar Kruusamäe, kes oli joonistamist ja maalimist harjutanud ülikooli kunstikabinetis, 1980ndate algul ja äratas kohe tähelepanu.

"Kruusamäe toonaste noortekultuurist inspireeritud maalide literatuursus, lavastuslikkus, allusioonide ja sümbolite rohkus tekitasid vastakaid tundeid ning tänaseni kestvaid raskusi määratlemisel.

Tema loomingus on esindatud paatos ja karikatuur, müütiline ja maine, ohuhoiatusi jagav eetiline valvsus ja rahvalik jämekoomika, rahvusromantiline tundetoon ning valmisolek müütide lammutamiseks. Ta on nähtavaks teinud ideaalide, väärtuste ja kulunud tõdede suhtelisuse, vabaduse küsitavuse nii möödanikku vajunud totalitaarses kui ka tänases pinnalises vaatemänguühiskonnas," nentis kunstiajaloolane Külli Aleksanderson.

Aastate jooksul on Kruusamäe end eesti kunstilukku jäädvustanud ka Viljar Valdi pseudonüümi all loodud Tartu vaadetega, samuti oma nime all esitatud loomamaalide ja portreedega.

"Viimastel aastatel lisandunud tööd kunstniku loodud eesti kultuuritegelaste panteoni paistavad oma tundeintensiivsusega eriliselt silma.

Psühholoogiline läbinägevus ning sisse elamine modellide hingeellu on avanud portreteeritavate avalikkusele tundmatu palge - tundliku, õrna ning haavatava karakteri.

Psühholoogilise portree parimate näidetena võib välja tuua maalid kunstiteadlastest Ants Juskest ("Ants oli aus..", 2004) ja Eha Komissarovist ("Hea Eha", 2006-2007).

Need on teosed, mis ärgitavad küsima olemise põhiküsimuste järele," kommenteeris käesolevat ekspositsiooni hinnates Aleksanderson.

Ilmar Kruusamäe näitus "Inimene" kestab järgmise nädala lõpuni. Näitus on üleval Tartu Kunstimuuseumis.

Autor: Tiina Kolk