Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mahe ja üllatav Aed
Oma eripärast teavitatakse külastajaid juba enne sisenemist, ukse kõrvalt võime lugeda: "Puhta toidu saatkond".
Aias kasutatakse suuremas osas ökoloogiliselt puhtaid toiduaineid ja menüü on koostatud tervisliku toitumise põhimõtete kohaselt, eraldi on ära märgitud gluteenita, laktoosita ja munata road ning neid on enamus. Ka sisekujundus viitab looduslikkusele: naturaalsed toonid ja materjalid, põhilised meeleolu loojad lisaks elektroonsetele maalidele on taimed.
Menüü üllatab rohkem kui oleks osanud oodata. Sageli pole restoranide menüüdes ühtegi tavapärasest erinevat rooga, Aias on vastupidi - siin polegi tavalisi toite. Nii et valik oli raske. Kuni lõuna lõpuni jätsin ühe menüü lauale, et saaks meelde tuletada, mida ma siis õieti söön.
Supiks valisin maapirni püreesupi, sest pole seda kunagi varem ei näinud ega söönud. Et maapirn on mõnus juurikas, mis meilgi hästi kasvab, seda ma teadsin, aga suppi polnud kunagi temast keetnud. Maapirnisupi maitse balansseeris parajal määral tuttavliku ja võõra piiril, olles põnev, kuid mitte liiga üllatav. Seevastu järgmine roog - piiniapähklikastmes kanepispagetid - ületas oma maitseuudsuselt peaaegu et talumispiiri. Ei, see ei ole kriitika, seepärast ma need kanepispagetid valisingi, et midagi erilist kogeda. Gluteeni- ja munavaba roa koostisosad olid kanepispagetid, piiniapähklid, jälle maapirn, sojajook, pesto, kanepiseemneõli, parmesani juust, idandid. Arvatavasti oli just kanepiseemneõli koos piiniapähklimaitsega need, mis kõige tugevamalt esile tõusid. Hämmastav, üllatav, kuid lõppkokkuvõttes peaaegu et meeldiv maitseelamus.
Alalhoidlikum lõunakaaslane valis ahjus küpsetatud võikala sinepikastmega ja jäi sellega ülimalt rahule. Võikala kvaliteet oli imetlusväärne: see oli värske ja erilise tähelepanuga küpsetatud, seest mahlakas, pealt krõbe. Ebaharilikumatest koostisosadest võiks nimetada tofukreemi ja idandeid. Tema teise valikuga, halvaakoogiga, nii hästi ei läinud. See oli liiga jahuse maitsega ja igavavõitu.
Võikala ei olnudki alguses kavas tellida, lauanaaber oli hoopis merikeele välja valinud. Tellimus vastu võetud, kadus ettekandja kööki, aga tuli sealt kohe tagasi ja soovitas merikeele asemel võikala - tänane võikala olevat eriti hea, kindlasti parem kui merikeel. Ja tal oli ilmselt õigus. Ettekandja oli ka muudes asjades kompetentne, teadis täpselt, millest on valmistatud eriline tume pähklileib ja oskas ka muudele küsimustele vastata. Pealegi oli ta minuga nõus, et kanepispagettide tugevamaks küljeks on nende uudsus, mitte maitse.
Kuigi Aias on vaid ökoloogiliselt puhtad veinid, jäime seekord rohelise tee juurde. Ka see oli ökoloogiline. Aga olulisem kui tee puhtus oli selle serveerimine: ei mingit pakiloputusvett. Korralikult tõmmanud tee serveeriti ilusas kannus, magustamiseks juures lisaks suhkrule ka mesi. Oli väga ilus ja hea.