Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Parimat palka maksab suur ehitusfirma

Ralf-Martin Soe 05. oktoober 2007, 00:00

Äripäev reastas ligi 100 Eesti suuremat ettevõtet eelmisel aastal makstud keskmise brutopalga järgi. Palgatopi võitis ligi 35 tuhandelise keskmise palgaga ehitusfirma Koger ja Partnerid ning üldse troonib parimate palgamaksjate esikümnes neli ehitusfirmat. "Ma ise oletasin, et meie keskmine palk on kusagil 30 tuhat krooni," ütleb Koger ja Partnerite omanik Andres Koger.

60 töötajaga Koger ja Partnerite puhul viib keskmise palga kõrgele laialdane peatöövõtt ehk maakeeli öeldes ei tööta ettevõttes nn kellumehi. "Oleme ehituse peatöövõtja, kus ehituse juhtijatel on arvuliselt suur kaal. Tugiteenistuste töötajad saavad palka ikka vastavalt tööjõuturul antud erialal valitsevast üldisest palgatasemest lähtuvalt," kommenteerib Koger ja Partnerite juhatuse esimees Andres Pärloja.

Samas positsioneerus näiteks Merko Ehituse kontsern oma 850 töötajaga edetabelis viiendale kohale. Keskmise brutotasuga 27 000 krooni. Merkol on palgal nii juhte kui ka töölisi.

"Merko palgatase on konkurentsivõimeline," ütleb Merko Ehituse arendusdirektor Agnes Hansen. Tema sõnul on suur osakaal tulemustasul. "Kui ettevõttel läheb hästi, siis läheb hästi ka töötajatel ja vastupidi," lisas Hansen. Preemiate osakaal teenitud tasudest oli eelmisel aastal Merko kontsernis ligi kolmandik.

Ja Merko palk on kasvanud veelgi. 2007. aasta esimesel poolaastal oli keskmine ligi 30 000 krooni.

TOP kümnesse mahtusid ka Celander Ehitus ja YIT Ehitus. Viimases küündis 2006. aastal keskmine palk üle 25 000 krooni. YIT Ehituse personalist suure osa moodustavad ka ehitustöölised.

YIT Ehituse juhatuse liige Ants Mitt räägib, et kahel viimasel aastal on ehitusel palgad massiliselt tõusnud, aastas vähemalt 25-30 protsenti. Seda sõltumata tööviljakusest ja töötulemustest.

Kõige suurem defitsiit on olnud tööliste seas, mistõttu saavad praegu isegi objektijuhid neist väiksemat palka.

"Enamik ehitustöölisi saavad rohkem palka kui töödejuhatajad. Minule meenutab see palgasuhe nõukogude aega, kus ma noore töödejuhatajana sain 1,5-2 korda väiksemat palka ehitustöölisest, ja ette oli antud palju töölisele tuli palka kirjutada, sõltumata kuu töötulemist," sõnab Mitt.

Siiski võib hea töö korral ikkagi platsijuht töölisest rohkem teenida. YIT Ehituses balansseerib olukorda näiteks see, et platsijuhtidel on kasutada ametiauto ning neil on parem boonussüsteem.

Tõsi, kõikide ehitajate elu nii roosiline ei ole. Statistikaamet omistab ehitajate keskmiseks brutopalgaks 2006. aastal 10 700 krooni. Osaliselt tingib statistilise nihke varimajandus sektoris, sest ikka veel tuleb 30-40% ehitajate palgast Eesti Ehitusettevõtete Liidu direktori Indrek Petersoni sõnul ümbriku vahendusel. Mehe hinnangul saab ehitustööline keskmiselt kätte siiski 16 000-17 000 krooni olenemata sellest, kas makstakse ümbrikus või mitte.

Tööturuameti juht Tiina Ormisson peab ehituse kõrgeid palku loomulikuks.

"See, et domineerivad ehitusettevõtted ja ehitusmaterjalide tootjad, on ootuspärane. Möödunud aasta kiire majanduskasv baseerus arvestatavalt tarbimisel, sh odavatel laenudel, mis soosis kinnisvaraturu arengut. See omakorda andis tööd nii ehitajatele kui ka ehitusmaterjalide tootjatele. Tõenäoliselt aga ei olnud kiire palgakasvu põhjuseks sama kiire tootlikkuse kasv, vaid osaliselt ka tööjõupuudusest tingitud palgakasvu surve, hoidmaks ehitajaid nii ettevõttes kui ka Eestis," kommenteerib tööturuameti juht Tiina Ormisson.

Seega vedas ka ehitusega seotud valdkondadel. Nõnda võib parimate palgamaksjate seast leida värvitootja Tikkurila-Vivacolori, keskmise palgaga 26 000.

"Need andmed on õiged," ütleb Tikkurila-Vivacolori turundusjuht Kristine Veinberg, kelle sõnul käib neil nii värvide tootmine kui ka müümine.

Tuleb aga täpsustada, et keskmist palka ei saa mitte töölised, vaid tegemist on väikese statistilise moonutusega. Ehk Tikkurila-Vivacoloris on väike töötajate arv (2006. aastal 61) ja nad lähetavad juhtivaid töötajaid Eestist ka Ida-Euroopa filiaalidesse.

Palgaralli ehituses ja ehitusega külgnevatel elualadel on aga lõppemas. "Usume, et tööjõukulude kasv järgmisel aastal ehitussektoris pidurdub," loodab Merko Ehituse arendusjuht Hansen.

Sama kinnitab ka YITi juhatuse liige Ants Mitt, kelle sõnul on täna olukord teine, massilist palgatõusu enam pole. Samuti mõjub Mitti sõnul tööjõukulude suurenemine ettevõtte rahakotile.

"Majandustulemustele mõjus palgaralli eriti negatiivselt. Suurem mõju oli pikaajaliste projektide korral, kus lepingu sõlmimisel hinnad olid lukku löödud, ehitusperiood kestis näiteks 1-2 aastat, seega kogu hinnatõus tuli alla neelata peatöövõtjal," ütleb Mitt. Kõige hullem seis olnud keskkonnaehitusprojektidega.

"Arvan, et kõik peatöövõtjad on keskkonnaprojektidele miljoneid peale maksnud viimase kahe aasta hinnaralli ajal ja seetõttu keegi ei soovi uuele ringile minna jälle kahjumit teenima," lisab ta.

TOP 10sse mahtusid ka telekomifirma EMT ja kaks panka.

EMT juhatuse esimees Valdo Kalm möönab siiski, et EMT on edetabeli kõrgele positsioonile sattunud eelkõige seetõttu, et nende majandusaasta aruandes ei kajastu tütarettevõtte (AS EMT Esindused) palgad, kus on rohkem madalapalgalisi töötajaid. ASis EMT töötas keskmiselt 323 inimest, aga koos tütarettevõttega on see number 530.

"Meie emaettevõttes on tööl palgaturu kõige nõutumad spetsialistid - IT-töötajad ja insenerid," põhjendab Kalm EMT ligi 25 000 keskmist kuupalka.

Kalm aga väljendas imestust ehitussektori kõrgete palkade üle.

Imestunud on ka Tiina Ormisson tööturuametist:

"Üllatav on see, et ehitusvaldkond edastab isegi finantssektori, kus palgatase on tavaliselt kõrgeim."

Hansapanga juhatuse esimeest Erkki Raasukest see ei häiri. "Oleme suur ettevõte, kus keskmised palgad kujunevad vastavalt turule. Mul ei ole selle kohta arvamust, kas finantssektoris lähevad palgad jällegi ehitusektorist mööda," kommenteerib Raasuke, kelle juhitavas pangas töötab 9500 töötajat.

Äripäev koostas esmakordselt palgamaksjate edetabeli, mille võitis pea 35 000-lise keskmise palgaga ehitusfirma Koger ja Partnerid. Teisele kohale positsioneerus ravimifirma GlaxoSmithKline 31 000-lise keskmise palgaga ja kolmandaks tuli Finnairi tütarfirma Aero Airlines, kes maksis töötajatele eelmisel aastal ligi 29 000 kroonist keskmist palka.

"Võime olla esimesed küll," sõnab Koger ja Partnerite omanik Andres Koger.

Mehe sõnul kõrge keskmine palk neil eesmärk iseenesest pole olnud. Samuti on näitaja subjektiivne.

"Kavatseme oma töötajate arvu järgmisel aastal märkimisväärselt suurendada ja noori juurde võtta. Seetõttu meil statistiline keskmine palk järgmisel aastal ei tõuse," täpsustab Koger. See võib isegi langeda, hoolimata sellest, et vanematel töötajatel palgad tõusevad.

Koger ja Partnerite keskmist palka kergitab asjaolu, et ettevõttes on tööl peamiselt vaid juhid. Lihttöölisi kasutatakse alltöövõtu kaudu. Aga töötajaid osatakse ettevõttes väärtustada küll. "Oleme juhtkonnas kokku leppinud ja selgelt välja öeldud, et hoolime oma töötajast. Hoolimise juurde käib muude asjade kõrval ka materiaalne külg ehk palk," selgitab ettevõtte personalipoliitikat firma personalidirektor Vilve Kalda.

"Konkurentsivõimelist palka kavatsetakse maksta ka järgmisel aastal," ütleb Kalda. Ehitusspetsialistide leidmisega advokaadi masti kuupalku pakkuval Koger ja Partneritel probleeme aga polevat.

"Täna meil valikut veel on. Aga loomulikult valmistume ka halvemateks aegadeks," lisab Kalda.

Eelmisel aastal üle 30 000-list keskmist brutopalka töötajatele maksnud ravimifirmasse GlaxoSmithKline Eesti (GSK) ei voola töötajad sugugi iseenesest sisse.

"Tänases Eestis on peaaegu igale ametikohale raske uusi töötajaid leida," kommenteeris GSK Eesti juhataja Akshay Mody. Palgatöötajatele lisaks kasutas peamiselt ravimite hulgimüügiga tegelev GSK ka kooseisuväliseid eraisikutest arste, kes tegid eelmisel aastal 4 miljoni krooni eest kliinilisi uuringuid. Ravimifirmat iseloomustab üldsegi kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud. "Enamik meie töötajaid on kõrgema ja meditsiinilise haridusega, mis on siin töötamise eelduseks. See eeldab 6-8 aastaid õpinguid, keeleoskusi ja pidevat enesetäiendamist," ütles GSK Eesti juht Mody.

Lisandub ka rahvusvaheline moment. Mody sõnul on GSK rahvusvaheline firma, kus umbes neljandik töötajatest töötab regionaalselt. Ehk tööpiirkond on lisaks Eestile veel Läti, Leedu, mõnedel töötajatel ka kogu Kesk-Euroopa või Euroopa.

"Suurema vastutusega kaasneb suurem palk," kommenteeris Mody. Mehe sõnul katab palgakasv sel aastal inflatsiooni.

Finnairi avas Eestis oma tütarettevõtte Aero Airlines 2002. aastal, et optimeerida kulusid.

Seejärel on firma järk-järgult võtnud üle emaettevõtte opereeritud lende. Lennukid ja osa puudujäävast meeskonnast üüritakse Finnairilt.

Eelmisel aastal teenindas firma ligi poolt miljonit klienti. Seda peamiselt Soome liinidel, millele lisandusid Helsingist Tallinna, Riiga ja Vilniusesse ning tagasi suunduvad rahvusvahelised liinid.

Siiski on Finnair hakanud tütarfirma tegutsemist koomale tõmbama. Võib-olla ka seetõttu, et eelmisel aastal tuli töötajatele keskmiselt 29 000 kroonist keskmist palka maksta. Kui 2005. aastal oli Aero Airlinesi kasutuses 8 lennukit, vähenes eelmise aasta lõpul nende arv viieni.

Ettevõtte teatel on nii suure keskmise palga taga asjaolu, et umbes kolmandiku töötajaid on ettevõte palganud Soomest, kus aga palgad on siinmail makstavatest kõrgemad.

Kahjuks ebaõnnestus intervjuu Aero Airlinesi juhi Tommi Aaltoneniga, kes firma esindaja teatel viibib tihti "lennus" ja oli sel nädala komandeeringus.

Edetabelist võib järeldada, et hästi läheb ehitusel ja finantssektoril, lisaks kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel aladel (Estonian Air, Aero Airlines), kõrgtehnoloogilistel ettevõtetel (EMT, Siemens) ning vahendusfirmadel. Tallinkil on ilmselt palju madalapalgalist teenindavat personali, mis nende keskmise alla viib. Ehitussektoris tegelevad mõned käibelt suured, kuid töötajate arvult mitte nii suured ettevõtted peamiselt peatöövõtuga ning ehitustöölisi ei tarvitse neil palgal ollagi, see tõstab keskmist.

Avaliku halduse tegevusalal oli 2006. aastal keskmine palk 11 500 krooni, hariduses 8000 krooni ja tervishoius 9000 krooni. Ilmselt leiaksid paljud meditsiinilise haridusega töötajad rakendust ravimifirmades või spaades, matemaatikaõpetajad tarkvarafirmades ning riigipalgalised analüütikud finantssektoris. Õnneks kõik seda ei tee ning me peame hoolitsema selle eest, et ei teeks ka tulevikus. Teatav vahe erasektori kasuks on loomulik, kuid me kõik tahame, et riigi heaks töötajad oleks pädevad ja pühendunud ning see tähendab muu hulgas ka mõistlikku palka.

Statistikaameti andmed ja see tabel näitavad, et palgatõusu veab erasektor. Rahandusministrina on hea meel, et palgad tõusevad. Selge on, et odava tööjõu aeg on Eestis möödas.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:05
Otsi:

Ava täpsem otsing