Viljar Jaamu - Meremehest ärimeheks

"Tegelikult tahaks puhata. Võtaks lihtsalt aja maha," ütleb veel viimaseid kuid EASi juhi kingades sammuv Viljar Jaamu mulle sügavalt silma vaadates. Turske, silmnähtavalt spordilembelise endise meremehe hääl pole seda öeldes väsinud ega tülpinud, nagu võiks arvata. Vastupidi - ta on energiline, sorava jutu ning kergesti tulevate naerupahvakutega, mis teinekord üleannetu kavala poisijõmpsika omi meenutavad.

Kuigi Jaamu on põline tallinlane, ütleb esmamulje, et tegemist on maalt pärit mehega, kellele põllutööd võõrad pole. Tegelikult on praegune äriinimene oma turske olemise tõenäoliselt merekoolist saanud, kuhu pärast kaheksandat klassi õppima läks. Tollal keskharidust pakkunud kooli kasuks otsustas Jaamu pärast teatrikallakuga 32. keskkoolis käimist, kust teiste seas muide ka Andrus Vaarik hariduse on saanud. "Loomeinimene ma päris ei ole," tõdeb ta.

Nagu hiljem selgus, oli haridusest kasu, sest just koolis omandatud tarkuste tõttu saadeti koolist tulnud nooruk Vene sõjaväeossa, kus tehnilist taipu vaja. "Määrati sellisesse kohta, kuhu Eestist tulnud poisse tavaliselt ei võetud - kosmosevägedesse. Tegelikult ka," ütleb ta tõsiselt. Kosmonaudiks Jaamu ei saanud, küll aga putitas Vene sõjalisi ja uurimissatelliite. "Vene poisid olid selliste vaiksete eestlastega harjunud, mina aga rääkisin anekdoote ja vaidlesin teistega," naerab ta vastuseks küsimusele, kui raske oli üksi võõraste keskel olla. Meenutades lausub ta veel, et ajateenistus läks kirja isegi lahingülesannete täitmisena, mis sest, et tulejoonele ta kunagi ei sattunud. "Vene sõjavägi oli selline, nagu ta oli. Oled sa näinud filmi "DMB"? Vot sellega täpselt üks-ühele," lisab ta.

Kahe aasta pärast, kui noor Jaamu trollis sõitma sattus, kohtas ta oma vana tuttavat, kes oli teel TTÜsse pabereid sisse viima. "Ütlesin: davai, tulen ka. Ja läksingi. Andsin lihtsalt paberid sisse, tegin eksamid ja tuld," märgib praeguseks juba doktorikraadi omandanud Jaamu. "Eks aju peab ka treenima, sest niisama ei tule sinna midagi. Peab kursis hoidma."

Pärast valikut TTÜ kasuks oli sama hästi kui ära otsustatud, et Jaamust enam kirjanikku või luuletajat ei saa, hoopis numbriinimene. "Ma pole ka päris selline statistikainimene. Mulle meeldib tervikpilti vaadata, et kui ühes kohas toimub protsess, siis kuidas see teisi protsesse mõjutab," räägib nii Eesti Tööstuspangas kui ka hiljem Eesti Ühispangas töötanud Jaamu.

Viimases kohas tutvus praegune Tallinki aktsionär nüüdse laevafirmajuhi Enn Pandiga. "Kas just sõprus esimesest silmapilgust, aga tema ja muu seltskonnaga käisime tihti läbi," nendib mees. Pant oli ka põhjuseks, miks tollal Ühispanga Tallinna kontorit juhatanud mees otsustas rahandusministeeriumisse ja hiljem Tallinki tööle minna. "Rahandusministeeriumis töötades tahtsin üks hetk ameti maha panna, kuid Pant ütles, et oodaku ma veel natuke. Mingi aeg ta mind Tallinki kutsuski."

Laevafirma on ka koht, kus 39aastane ettevõtluse arendaja kõige kauem on töötanud: tervelt kaheksa aastat. "Inimene on loomu poolest laisk. Kui oled mõnusas keskkonnas, kus kõik rahulikult tiksub, jääd toppama," leiab varsti kuldsesse keskikka jõudev mees. Sama arvamus on ka põhjus, miks EASi nõukogu nüüd uut sihtasutuse juhti otsima peab hakkama. "Siiralt ja ausalt ütlen: saabus tunne, et nüüd on paras aeg," pihib ta, jättes aga endiselt saladuseks, mida oma eluga edasi teeb. "Kõigepealt võtaks aja maha ja vaataks näiteks Alvariga (Alvar Jaamu, vend - toim.) investeeringud üle," ütleb ta.

See aga ei tähenda, et Jaamu loobuks oma hobidest, mis talle on südamelähedaseks saanud. Mõnes mõttes ka arusaadav, sest kes ikka jätaks selliste inimestega, nagu Jüri Käo või Hannes Võrno, jahile minemata. "Oi, Võrno on kirglik jahimees," naerab ta ise. Pärin ka, et kas looma tapmine südant härdaks ei tee. "See ei ole nagu tapmine … see on küttimine," ütleb ta tagasihoidlikult. Samas muutub kohe elavamaks, kui jutt läheb trofeede peale, mis mehe hotelli jahisaalis ripuvad. "Mitmed sarved on seal üleval, ja seapead," toob ta näiteks ning lisab, et talle üldiselt meeldivadki pika ajalooga tegevused, nagu näiteks ju-jutsu. "Mis mulle meeldib, on see, et see on Jaapani võitlusstiil oma erakordselt pika ajaloo ja filosoofiaga. Selle põhisõnum on, et võitlus on võidetud siis, kui oled suutnud võitluse ära jätta," avaldab pruuni vöö omanik. "Vigastuse tõttu pole musta teinud."

Nii jääb mulle ka meie vestluse jooksul mitu korda silma, et on asjad, mida Jaamu kindlalt avalikkuse ette tuua ei taha: haigused ja naised. "Eh, mis ma nendest naistest ikka räägin. See on rohkem naisteajakirja teema," ütleb ta ning üritab teemat kõrvale viia.

Viljar Jaamu poolteist aastat Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses on olnud mehele töökad. Näiteks umbes aastake pärast tööleasumist võttis Viljar Jaamu kätte luua ning hakkas agaralt korda majja lööma.

Esimese suurpuhastuse käigus saadi lahti neljast ametnikust, kes sisejuurdluse andmete põhjal miljoneid euroabi kroone oma semudele välja jagasid.

Mainitust ametnikust kolm võtsid nõuks omal soovil lahkuda, neljas läks aga EASi vastu kohtusse. "Ma keeran neil kraanid kinni," ähvardas Jaamu tookord.

Mõni aeg enne seda juhtumit leidis rahandusministeerium EASi innovatsiooniauditi projekti kontrollides, et Euroopa Sotsiaalfondi abirahaga toimuva projekti kõik kulud on abikõlbmatud. Sisuliselt tähendas see seda, et projektiks kulutatud 1,3 miljonit krooni ei kuulu hüvitamisele.

Taolist juhtumit polnud veel keegi kogenud ja kõikidel ametnikel jäi suu lahti. "Meil ei ole ka mõtet vaielda nende punktide üle, teeme parem kõik selleks, et edaspidi kahtepidi mõistmist vältida," lubas Jaamu.

Samas on Jaamu teinud head tööd, pakkudes välja mõtteid, mis Eesti, eelkõige Tallinna, rohkem maailmakaardile tõstaksid.

Olgu siis ideedeks vormel kolme rada pealinna keskossa või tõusmine Skandinaavia finantspealinnaks.

Viljar on konkreetne inimene. Talle ei meeldi asja ümber keerutada, pigem ütleb otse välja, mida arvab.

Kui lapsepõlves tuli meie vahel ikka nääklemist ette, siis tänapäeval saame hästi läbi. Mis sest, et iga päev ei näe, räägime pea kõigest.

Jaamut on paari lausega raske kirjeldada, ta on koloriitne kuju. Toon sellise näite: olime Lätis põdra- ja seajahil. Tema juurde jalutas aga hoopis nugis. 99% kindel, et teised oleksid nugist kohe lasknud, aga tema lasi suurema eesmärgi nimel nugisel edasi elada. Vot selline ta on - suuremate eesmärkide nimel suudab end talitseda.

Olen temaga mitmesuguseid spordiprojekte teinud ja nendest kogemustest võin ka öelda, et ta on visionäär. Ta näeb, milline peaks olema lõpp-produkt.

Viljar oli kooli ajal küllaltki aktiivne inimene, temaga seltskonnas väljaskäimist on alati hea meenutada, kuna meil oli väga lõbus. Mäletan, et ta õppeedukuski polnud halb ja ta oli abivalmis.

Autor: Gert D. Hankewitz