Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Helenius soovitab halvimaks valmis olla
"Minul on veidi pessimistlikum mõtteviis. Olin hommikul ühel koosolekul, kus tehti eelarvet uueks aastaks. Seal ei tunnetatud mitte kuidagi, et majanduse maandumine võiks tulla järsk, ega tehtud selleks mingeid ettevalmistavaid otsuseid," rääkis Helenius, vihjates sellele, et Eesti ettevõtjad ja valitsus peaks olema valmis ka võimalikuks suuremaks majanduslanguseks ning kunagi pole paha valmis olla halvimaks.
"Läti on halvemas seisus, mis võib-olla rõõmustab eestlasi, kuid Eesti ja Läti on samas paadis," lausus Helenius.
Helenius maalis lähitulevikust pessimistliku pildi. Turism kuivab kokku ja investeeringud vähenevad, tema sõnul on sellises olukorras võimatu jätkata endist kasvu. "Üle pika aja võib kasvada ka töötus, me näeme lähitulevikus negatiivseid mõjusid. Võib-olla ka ajalehtedes suuri pealkirju - kriis," rääkis Helenius lähitulevikust. Kuid lisas, et see puudutab vaid lühikest perioodi, mis õige tegutsemise korral ei pruugi õnnetult lõppeda.
Heleniuse pessimismiga teised seminaril osalenud ettevõtjad ei ühinenud, kinnitades, et usuvad endiselt pehme maandumise võimalikkusesse. Sampo Panga juhi Aivar Rehe sõnul on kõigile Balti riikidele ohuks Läti.
"Kindlasti me tahame olla kõigi jaoks just Eesti, kuid Rootsi ja Taani pangad näevad meid pigem Balti regioonina. Läti on suur küsimärk, mis jätkab endiselt üllatamist. Nende majandusnäitajad on oht meile, sest erinevates reitinguagentuurides vaadatakse meid ühena," märkis Rehe. "Kuna kõik pangad teadsid, et langus tuleb, siis oldi selleks ka valmis. Kindlasti muutuvad pangad nüüd kavalamaks ja kliendid ettevaatlikumaks," kommenteeris Rehe, kuid lisas, et tema hinnangul on tulemas siiski pehme maandumine.
Eesti Panga asepresidendi Andres Suti sõnul on kinnisvaraturg sunnitud kohanema n-ö normaalse eluga. "Investeeringute maht on aeglustunud, ka kinnisvarasektoris on toimunud aeglustumine. Pangad on laenude suhtes muutunud konservatiivsemaks, nad annavad vähem laenu, samas head projektid saavad enamasti finantseeritud," märkis Sutt.
Peamine risk majandusele on tema sõnul endiselt tugev palgakasv, mis on olnud arvatust palju kiirem ning on avaldanud mõju ka hindade tõusule.
"Eesti jätkab pehme maandumise kursil. Mida varem me euroga liitume, seda parem. Kui pehme maandumine jätkub, kasvab meie majandus võrreldes eurotsooni keskmisega endiselt hästi. Oleme jätkuvalt atraktiivne koht," märkis Sutt.
Autor: Kaisa Tahlfeld