Välistööjõudu liiga raske palgata

Artikkel

- Uudised
- Ralf-Martin Soe
- 7. oktoober 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välistööjõudu liiga raske palgata
"Kummaline arutada, kas tuua inimesi sisse või mitte. Reeglina on mul jäänud mulje, et asjad kukuvad paremini välja, kui riik ei sekku. Mida rohkem toimub iseregulatsiooni, seda parem," kõneles üks konverentsi esinejatest, Baltika Grupi peadirektor Meelis Milder.
Sissetoomise lihtsustamist toetas auditooriumi seast ka Nordea panga juhatuse esimees Vahur Kraft. Seda nii kvalifitseeritud kui ka kvalifitseerimata tööjõu osas.
"Meil oli vaja eurole ülemineku plaanidega pangas reforme. Selleks leidsime kõige parema spetsialisti Indiast, kelle plaanisime kolmeks kuuks Eestisse tuua. Paraku see ei õnnestunud," nentis Kraft.
Samuti oli praeguse tööjõupoliitika suhtes negatiivselt meelestatud jalatsitootja Samelin juhatuse esimees Leida Kikka, kelle juhitav ettevõte üritab Eestis esimesena sisse tuua 20 Sri Lanka õmblejat. Neid lubatakse sisse tuua vaid kuueks kuuks ning praegu on asjaomased paberid kodakondsus- ja migratsiooniametis menetleda.
Kikka oli kriitiline ka selle suhtes, et riik nõuab ettevõttelt õmblejatele keskmise palga maksmist, kuigi ise ei suuda seda maksta õpetajatele ega meditsiiniõdedele.
Kvalifitseerimata tööjõu massilist sissetoomist ei pooldanud konverentsi moderaator, Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.
"Minu jaoks on madalalt kvalifitseeritud tööjõu sissetoomine kõige halvem lahendus," ütles Eamets.
"Meil töötab arenenud riikidega võrreldes rohkem madalalt kvalifitseeritud tööjõudu," selgitas Eamets. "On selge, et tulevad välja majandusharud, kus punane tuli peaks juba põlema. Näiteks tekstiil, nahktooted, kirjastamine ja puit. Lihtsa majandusloogika järgi peaks tootmise neis valdkondades välja viima."
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Janno Järve tõi aga välja, et üha vähemaks jääb neid, kes vanemat elanikkonda võiks ülal pidada.
"Kui meil 2005. aastal oli ühe 65aastase kohta neli töötajat, on praeguste prognooside järgi 2050. aastal aga poole vähem," ütles Järve.
Teisest küljest arutles Järve, et kui rahvastiku puudujääk sissetulijatega katta, oleks eestlaste osakaal 2040. aastaks siinsest rahvastikust alla poole.
"Ja kui head integreerijad me oleme?" küsis mees retooriliselt, mainides aprillisündmusi. Järve lisas, et kvalifitseeritud tööjõu sissetoomine on märgatavalt riskivabam.
"Kõrgema kvalifikatsiooniga inimeste osas pole suurt muret, et nad jäävad koormaks sotsiaalkindlustussüsteemile," tõdes Järve.
Milder sõnas konverentsil, et Baltika Grupp konkureerib töötajate osas paljuski elektroonikatööstuse ehk Elcoteqiga.
"Ootame suurima heameelega, et Soome omanikud avastavad, et ühele operaatorile 7000-8000 krooni on liiga palju makstud, ja lahkuvad Eestist," kommenteeris Milder. "Meie võtaksime need 3000 töötajat hea meelega vastu."
Hetkel kuum