Jõukuse kasv SKPst kiirem

Kui Maailmapank hindas maailma majanduskasvu eelmisel aastal 5,3 protsendini, siis The Boston Consulting Groupi (BCG) uuring näitab, et jõukus kasvas samal ajal 7,5 protsenti, 97,9 triljoni dollarini. Seejuures hinnati eelkõige majapidamiste aktivaid. Enamik rikkusest on endiselt kontsentreeritud Põhja-Ameerikasse ja Euroopasse. "Üheskoos läks nende riikide alla 27 protsenti majapidamistest ja 71 protsenti jõukusest," ütleb üks raporti autoritest Christian de Juniac.

GILD Bankersi vanempartneri Alar Voitka sõnul on uuringu tulemused üsna loogilised. "Lääneriikides on ettevõtluskeskkond majanduse arengut soosinud. Aasia riigid, nagu näiteks Jaapan, mis on lääne ettevõtluse mudelit kopeerinud, on samuti kiirele tõusuteele asunud," ütleb Voitka. Tema sõnul kasvab lähiaastatel Aasia jõukus kindlasti oluliselt, sest sealsed börsid ja ettevõtted arenevad kiires tempos. Samas arvab BCG, et kuigi Hiina ja Brasiilia on kiireimad kasvajad, kulub neil arenenud riikidele järelejõudmiseks mitu kümnendit.

Küsimustele, kuidas seda põhjendada ja miks on jõukus koondunud eelkõige nn läänemaailma, pole vastust leitud. "Need küsimused kuuluvad sarja "Mis on elu mõte?" ja mul ei ole siin küll käepärast ühtegi vastust võtta," kostab SEB Eesti Ühispanga analüütik Hardo Pajula. "Kuidas sellistesse uuringutesse suhtuda? Ilmselt nii nagu teistessegi elu kirevuse avaldumisvormidesse - iroonilise sümpaatiaga." Voitkagi ütleb, et kaugeleulatuvaid järeldusi selle põhjal teha ei saa: "Kõnealune uuring on väga üldistava iseloomuga, täpsemaid arengutendentse on taoliste uuringute põhjal keeruline hinnata."

Uuringus kasutas BCG 62 riigi andmeid, kes toodavad 96 protsenti kogu maailma SKPst.

Eestis kasvas mullu üle miljoni krooni tulu teenivate inimeste arv koguni 30,7 protsenti.

Kui 2005. aastal deklareeris miljonilist tulu 1328 inimest, siis aasta hiljem juba 1735 maksumaksjat. Seejuures maksis vähemalt miljon krooni tulumaksu 153 inimest. Sama on toimunud ka jõukusega. Nii suurenes Äripäeva jõukate edetabel esisaja vara aastaga pea viiendiku võrra, 44,5 miljardilt kroonilt 55,2 miljardile. 100 miljoni krooni omanike hulk kasvas aga koguni 35,5 protsenti, 166 inimeselt 225-le. Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvas samal ajal 11,4 protsenti.