Rootsis võtab kinnisvararalli tuure maha

Eile avaldas Rootsi maaklerite assotsiatsioon kolmanda kvartali statistika, mis näitas, et eelmise kvartaliga võrreldes on nii korterite kui eramute hinnad kerkinud vaid 0,2%.

"Eluasemete hinnad on jätkanud tõusu hoolimata kõrgematest laenuintressidest ning kavandatavatest maksumuudatustest. Samas näeme, et hinnatõusu tempo on eluasemeturul aeglustumas, mis arvestades varasemaid hinnatõuse on igati terve nähtus," kommenteeris maaklerifirma Fastighetsbyran tegevjuht Per Johnler.

Eelmise aasta septembriga võrreldes on korterite hinnad Mäklarstatistik.se andmeil tõusnud 17% ning eramute hinnad 13%. Viimaste kuudega võrreldes on aga hinnatõus taltunud. "Seda tunnetavad hästi kõik maaklerid. Korterite turul on väga suur pakkumine ning vaatamas käijaid on oluliselt vähem. Midagi muud väita poleks usutav," kommenteeris Rootsi majandusuudiste portaalile E24.se kinnisvarafirma Hemonline juht Lars Engelbert. Samas näitab värske SEB panga baromeeter, et 56% Rootsi majapidamistest usub ikka veel hinnatõusu jätkumist.

Kolmandas kvartalis maksis keskmine eramu Rootsis 1,86 miljonit Rootsi krooni (3,2 mln Eesti krooni) ning korter ca 1,34 miljonit Rootsi krooni (2,3 mln Eesti krooni).

Läinud kuul tõstis Rootsi keskpank 2006. a jaanuarist juba üheksandat korda laenuintresse, et ohjata nii kinnisvara hinnarallit kui ka tarbimisbuumi.

Investeerimispank Morgan Stanley asetas Rootsi koos Taani, Suurbritannia ja Hispaaniaga nende Euroopa riikide sekka, kus kinnisvara hinnatõus on olnud viimasel ajal kõige kiirem. Hinnad on tõusnud rohkemgi kui praegu vankuval USA kinnisvaraturul. Ajavahemikul 1997-2007 on Rootsis hinnad tõusnud 138%, vahendas uuringut E24.se. Samas eelnes kiirele tõusule pikk mõõn pärast Rootsi 1990. aastate alguse pangandus- ja finantskriisi, mis sai alguse kinnisvaraturult.

Praegu leiab Morgan Stanley, et kinnisvaramulli võimalik lõhkemine ei kujuta Rootsi finantssüsteemile ohtu. Eluasemelaenud moodustavad 40% SKPst, mis on võrreldav Euroopa keskmisega. Samas on vähe neid riike, kus pangad nii nagu Rootsis on riskinud laenu anda 90% ulatuses kinnisvara väärtusest.