Tugev delegeerija Karin Niinas

Mulle meeldib pärast ärkamist voodis pikutada, nautida hetke iseendaga ja mõelda eesolevale päevale. Õnneks on meil peres kujunenud nii, et abikaasa tõuseb varem ning teeb kohvi ja kaerahelbepudru valmis. Hommikusse kuulub kindlasti ka vitamiinipomm - klaas vett, kuhu pigistan poole sidruni mahla.

Tööle jõudes valmistan endale ise teed - minu lemmikuteks on kujunenud mate, valged ja rohelised teed. Kuigi olin varem suur kohvijooja, õpetas üks kolleeg mind teed nautima. Maitsva tee retsept - vesi ei tohi liiga kuum olla, see tuleb korraks keema lasta ja siis jahutada umbes 60 kraadini.

Tööle jõudes loen esmalt läbi ja süstematiseerin töökirjad - osa delegeerin edasi, teistega tegelen hiljem. Vahel, kui tööl on kiire, vastan kirjadele õhtul kodus, kui on rahulikum. Mõtlen läbi ka ülesanded - mida jõuan täna teha ja mida lükkan edasi. Olen harjutanud end süsteemselt mõtlema ja tunnen end halvasti, kui ei ole jõudnud peas olevat infot korrastada.

Vaatan üle meie ettevõtte infosüsteemi - see on tarkvara, kus saan kiiresti näha projektide tulemusi ja kriitilisi kohti. Tänu infosüsteemile hoiame aega kokku ka koosolekute pealt, sest saame otsustamiseks vajaliku eelinfo arvutist kiiresti kätte. Aeg on väärtus ja korraldame koosolekuid ainult siis, kui infot saab vahetada e-kirjadest kiiremini.

Jälgin arvutis ka inimeste töökoormusi, sest ma ei taha, et osale töötajaile kuhjuks liiga palju ülesandeid. Õnneks on meie inimesed valmis osalema teiste osakondade töös ja liikuma sellesse meeskonda, kus abikäsi parasjagu vajatakse.

Käime töökaaslastega kusagil lähedal söömas ja tihti jätame mõne teema lõunalauda arutamiseks. Klientidega kohtun praegu vähem, kuid vahel rõõmustan end sellega, et küsin ise kliendilt, kuidas ta meie tööst aru on saanud ja selgitan meie põhimõtteid.

Ma ei jõua käia iga päev läbi tervet firmat, sest meil on juba umbes 100 töötajat, kuid katsun korra nädalas igast toast läbi astuda. See pole kontrolli mõttes, vaid pigem tahan hoida sidet töötajatega. Kui töötaja on väsinud näoga, siis küsin talt põhjust ja vajadusel võtame midagi ette. Arvan, et minu juhtimisstiil on empaatiline - püüan aru saada, kuidas teine inimene asju näeb ja mõtleb.

Mulle meeldib delegeerida ja õnneks on mul suurepärased töötajad, keda saan usaldada. Ma ei pea ise enam tuld kustutama ja võin rahuliku südamega kell viis ukse kinni panna teadmisega, et teised saavad hakkama.

Meile meeldib abikaasaga õhtuti väljas söömas käia. Tihti valime restorani elukoha lähedal asuva Kadrioru pargi raadiuses ja jalutame sinna. Olen vabal ajal pigem spontaanne, sest tööl pean paratamatult süsteemselt tegutsema. Minu abikaasa on loomult kõva planeerija, kuid pika kooselu jooksul oleme õppinud tegema kompromisse. Arutame küll hommikul omavahel, mida teha, kuid võtame vabalt ega lepi midagi kindlat kokku. Kui õhtul tuleb tuju, siis teeme räägitu teoks.

Minu elus on väga tähtsal kohal lapselapsed, vanem on 7-, noorem 2aastane. Lapselastega on hoopis teine suhe kui lastega - kui pole enam otsest kohustust kasvatada, siis naudid nendega iga hetke, isegi kui nad õhtul magama ei taha jääda ja jonnivad.

Ostsime eelmisel aastal Haapsalus rannaäärse korteri ja nüüd põgeneme abikaasaga igal võimalusel reede õhtul sinna. Aknast paistev merevaade lülitab hetkega teisele lainele. Minu ema ja tuttavad ei suuda mõista, mida ma seal küll teen. Aga ma lihtsalt vaatan looduse muutumist - väga lõõgastav on näha, kuidas suvisest merest saab sügisene ja siis talvine. Paremat taastumiskohta on raske leida.

Mul on harjumus lugeda ajalehti alles õhtul. Päeval jälgin jooksvaid uudiseid internetist ja raadiost, õhtul süvenen enam huvitavasse teemasse. Armastan kuulata muusikat - eriti meeldivad klassika, dOäss, aga ka portugali fado'd, kuuba muusika ning bossanovad.