Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laevaveod peavad leidma uued suunad
"Venemaa kasvava transiidimahu teenindamine oli nii magus, et arendustööd jäid tagaplaanile," tõdes Kaljurand.
Muuga sadama konkurendid on jõuliselt arenevad Primorski ja Ust-Luuga sadamad, Eestis konkureeritakse Sillamäe sadamaga.
"Ida-lääne suunalisest transiidist langesid esimesena hinna tõttu välja Soome sadamad, siis Leedu sadamad ja nüüd meie," ütles Kaljurand.
Edu ajal ehk selle aasta esimeses pooles käitles ettevõte 21,8 miljonit tonni kaupa. Kaljurand rääkis, et Tallinna Sadam ei suutnud kasvada turust kiiremini, aga ei jäänud ka maha, kuid näiteks söetransiidi aasta alguse numbritest on praeguseks saanud peaaegu olematud numbrid.
Soome sadamad ja Läti-Leedu vaatavad nüüd kõik kaubavoogudele, mis liiguvad läänest itta. Statistika näitab, et nende kaupade liikumine kogu regioonis suureneb jätkuvalt.
"Muuga sadama tulevik on lääne-ida ja põhja-lõuna suunaline transiit," ütles Kaljurand. "See turg kasvab sedavõrd kiiresti, et mahte ei tulegi kelleltki ära tõmmata."
Oluline koht on ka keskkonnasõbralikel lähimerevedudel, sest nii Eesti kui ka Euroopa maanteed on väga ülekoormatud.
Lähimerevedude klientidena näeb Tallinna Sadam Põhjamere sadamaid ja Madalmaid, kust kaup liigub Venemaa Euroopa-ossa kuni Kaspia mereni välja. Sealne tarbijaskond ulatub 250 miljoni elanikuni, mis on ahvatlev ka Hiinale.
Hiina kaup Kaljuranna sõnul meile maismaad pidi suuresti ei jõua. Praegu oleks maad pidi tulnud Hiina kauba vahendamine Euroopasse suhteliselt müstiline.
Eesti Raudtee plaanib soetada uued platvormvagunid, sest praeguste vagunitega ei suudetaks konteinerite transiiti teenindada.
Muuga sadam on Eesti sügavaim sadam ja üks tänapäevasemaid sadamaid Euroopas. Selle kaubakäive moodustab 90% Eesti transiitkaubanduse mahust ning toob kaks kolmandikku Tallinna Sadama käibest. Aprillisündmustel oli otsene ja hukutav mõju.
Tallinna Sadama olukord on praegu siiski pisut parem kui Eesti Raudtee seis. Samas on mitmed sadamaoperaatorid koondanud suurema osa töötajaskonnast.
Me ei osanud ette näha, et Venemaa laseb oma arengustrateegia planeeritust kiiremini käiku ning hakkab meie sadamatele eelistama oma sadamaid. Ehk oleksime pidanud juba varem ja jõulisemalt tegelema riskide maandamisega, aga see on tagantjärele tarkus. Nüüdne sündmuste käik on sundinud meid transiidivaldkonna arendamise tempot tõstma.