Paipoisist järsku peksupoisiks

ÄP 11. oktoober 2007, 00:00

Ei möödu vist päevagi, kui mõni välisanalüütik Eesti majandusväljavaadete kohta sõna ei võtaks, ja üsna negatiivsete sõnumite keeles. Arvame, et nad pakuvad üle.

Kui inflatsiooninäitaja kõrvale jätta, pole Eesti majandusel häda midagi. Meie riigieelarve on ülejäägiga, riigivõlg on peaaegu olematu, jooksevkonto puudujääk on vähenenud. Majanduskasv oli selle aasta teises kvartalis ikkagi 7,6 protsenti. Kui suur on riikide ring, mis suudaks samaga vastata?

Tõsi, inflatsioonis on kinni mõningad tulevikku suunatud projektid, eelkõige euro tulek või mittetulek. Eesti majanduskasvu näitajat ei pruugita Euroopas teada, ent seda, et meil eurot käibel pole, teatakse hästi.

Ja millal tuleb, ei suuda me vastata. Sellele võivadki olla üles ehitatud kadu-lood.

Samas, SEB Ida-Euroopa majandusprognoos ennustab Eestile 2009. aastaks vaid kolmeprotsendist inflatsiooni. Seda võib lugeda eurotsooni pääsemise läveks. Kui majanduskasv raugeb, SEB sama prognoos pakub Eestile järgmiseks aastaks neljaprotsendist majanduskasvu, taltub iseenesest ka inflatsioon. Eesti majandus on n-ö õpikunäide selle kohta, et kiire majanduskasvuga kaasneb üldjuhul ka kiire hinnatõus.

Euroopa Keskpanga arvates ei sobi kiiresti arenevatele majandustele valuutakomitee süsteem. Madalate laenuintresside ja kiire inflatsiooni tingimustes on majandusel oht üle kuumeneda, millele järgneb valus kukkumine.

Valuutakomitee süsteem on tõepoolest jäik, kuna ei võimalda näiteks ekspordi edutamiseks rahvusvääringut odavdada. Eesti Pangal pole mõjuvõimu ka intressimäärade üle - neid dikteerivad ühelt poolt meie kommertspankade Rootsi emapangad ja teiselt poolt Euribor.

Ent nüüd valuutakomiteest loobumine teeks meie usaldusväärsusele välisinvestorite silmis korvamatut kahju - siia investeeritud summadest tuleks ju osa maha kanda. Rääkimata sellest, milliseid inflatsiooninumbreid me valuutakomiteest loobudes näeks.

Mida Eesti kiiresti teha saab, on suurendada riigieelarve ülejääki, kärpides valitsuse kulusid. Tunneksime end palju kindlamini, kui Ivari Padar ja Andrus Ansip annaksid teada, et kui meil tõesti kasv järsult aeglustub, on olemas plaan B, mida rakendatakse.

Võimalik, et rünnak Läti lati pihta selle aasta algul kainestas analüütikuid. Mis Eestis tundub hirmus, on Lätis veel hirmsam.

Kuivõrd Balti regiooni vaadatakse koos, tegid Den Danske Banki analüütikud otsa lahti omamoodi vähempakkumisele ka Eesti majandusnäitajatele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing