Brüssel - infosulg ka avatud uste päeval

Harry Tuul 12. oktoober 2007, 00:00

Kui ajakirjandus põhjendab vähest kajastust enamasti lugejate huvi puudusega, polevat see vastaspoole väitel õige, kuna huvitumise võimalustki ei ole. Sellele on viidanud isegi ekspangapea ja -peaminister ning nüüdne eurovolinik Siim Kallas. Vastukaaluks levib ajakirjanike hulgas müüt, et Brüssel on ametnike pesa, kus infot saada on võimatu.

Mis õige, mis vale, jääb lühikesel külaskäigul lõplikult tajumata. Siiski on lausa hämmastav, kuidas muidu enesekindlad ja üleolevad ajakirjanikud muutuvad Brüsseli koridorides alandlikeks karjaloomadeks. Kaasa antud pressipakk seljas, jõutakse eelbriifingule tund aega varem, et kohvi juua ja küpsiseid nosida. Seda hoolimata tõsiasjast, et alles mõne aja eest sai eurorahaga kõht hommikusöögil täis pugitud. Oled sa siis poolakas, lätlane või soomlane.

Ja ega seal muud teha polegi, sest infojagamiseks mõeldud seminarilt mingit lugu tegelikult ei saagi. "See ei ole PR-üritus. See on tehniliste kohtumiste ja seminaride üritus," teatab sadakond ajakirjanikku kokku ajanud Euroopa Komisjoni esindaja Charles White võidurõõmsalt ja jätab hetkega ajalehtede lugejad, raadiokuulajad ja televaatajad tühjade kätega.

Isegi avatud uste päevadele saabunud spetsialistid on ette söödetud ning nädalaid varem saadetud soovinimekiri intervjuudest jääb täitmata. Ka vestelda mõne Eesti diplomaadiga on sisuliselt võimatu. Sellekohasele palvele vastatakse, et kahjuks ei saa ametnikuga intervjuud teha, sest seisukohad, mida esinduse töömesilased ELile edastavad, sünnivad ju pealinnas haruministeeriumides. Selle juurde käib pidev ümin: "Euroopa Liit vajab rohkem kajastust." Sõnaga lootusetu.

Samas taustainfot on külluses ning seda jagatakse lahkelt. "See on sulle taustaks ja teadmiseks," kõlab europealinnas vaikima sundiv mantra. Lause teine pool, mida välja ei öelda kõlab: "Aga ära sellest kõva häälega (loe lehes) räägi."

Avalikku ja vettpidavat infot ei saa isegi ELi kodulehelt, mis muu seas teatab ka, et "siinne teave ei pruugi olla kõikehõlmav, täielik, täpne ega ajakohane" ning et "ei ole võimalik tagada, et võrgus kättesaadav dokument vastab täielikult ametlikult vastuvõetud tekstile."

Nii saabki lugejaid rõõmustada vaid teabega, et Belgia õlu, vahvlid ja kuulus šokolaad maksavad hingehinda. Ja Eesti saab perioodil 2007-2013 EList kokku 53 miljardit krooni, mille jagamise kavad sel nädalal Euroopa Komisjonis heaks kiideti. See teeb ligi 36 000 krooni elaniku kohta. Aga nüüd kõik taotlemistingimusi uurima.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:06
Otsi:

Ava täpsem otsing