Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Brüssel - infosulg ka avatud uste päeval

    Kui ajakirjandus põhjendab vähest kajastust enamasti lugejate huvi puudusega, polevat see vastaspoole väitel õige, kuna huvitumise võimalustki ei ole. Sellele on viidanud isegi ekspangapea ja -peaminister ning nüüdne eurovolinik Siim Kallas. Vastukaaluks levib ajakirjanike hulgas müüt, et Brüssel on ametnike pesa, kus infot saada on võimatu.
    Mis õige, mis vale, jääb lühikesel külaskäigul lõplikult tajumata. Siiski on lausa hämmastav, kuidas muidu enesekindlad ja üleolevad ajakirjanikud muutuvad Brüsseli koridorides alandlikeks karjaloomadeks. Kaasa antud pressipakk seljas, jõutakse eelbriifingule tund aega varem, et kohvi juua ja küpsiseid nosida. Seda hoolimata tõsiasjast, et alles mõne aja eest sai eurorahaga kõht hommikusöögil täis pugitud. Oled sa siis poolakas, lätlane või soomlane.
    Ja ega seal muud teha polegi, sest infojagamiseks mõeldud seminarilt mingit lugu tegelikult ei saagi. "See ei ole PR-üritus. See on tehniliste kohtumiste ja seminaride üritus," teatab sadakond ajakirjanikku kokku ajanud Euroopa Komisjoni esindaja Charles White võidurõõmsalt ja jätab hetkega ajalehtede lugejad, raadiokuulajad ja televaatajad tühjade kätega.
    Isegi avatud uste päevadele saabunud spetsialistid on ette söödetud ning nädalaid varem saadetud soovinimekiri intervjuudest jääb täitmata. Ka vestelda mõne Eesti diplomaadiga on sisuliselt võimatu. Sellekohasele palvele vastatakse, et kahjuks ei saa ametnikuga intervjuud teha, sest seisukohad, mida esinduse töömesilased ELile edastavad, sünnivad ju pealinnas haruministeeriumides. Selle juurde käib pidev ümin: "Euroopa Liit vajab rohkem kajastust." Sõnaga lootusetu.
    Samas taustainfot on külluses ning seda jagatakse lahkelt. "See on sulle taustaks ja teadmiseks," kõlab europealinnas vaikima sundiv mantra. Lause teine pool, mida välja ei öelda kõlab: "Aga ära sellest kõva häälega (loe lehes) räägi."
    Avalikku ja vettpidavat infot ei saa isegi ELi kodulehelt, mis muu seas teatab ka, et "siinne teave ei pruugi olla kõikehõlmav, täielik, täpne ega ajakohane" ning et "ei ole võimalik tagada, et võrgus kättesaadav dokument vastab täielikult ametlikult vastuvõetud tekstile."
    Nii saabki lugejaid rõõmustada vaid teabega, et Belgia õlu, vahvlid ja kuulus šokolaad maksavad hingehinda. Ja Eesti saab perioodil 2007-2013 EList kokku 53 miljardit krooni, mille jagamise kavad sel nädalal Euroopa Komisjonis heaks kiideti. See teeb ligi 36 000 krooni elaniku kohta. Aga nüüd kõik taotlemistingimusi uurima.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Milrem sai lepingu Jaapani kaitseväega
Robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics võitis hiljuti lepingu mehitamata maismaasõidukite tarneks Jaapani kaitseväele.
Robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics võitis hiljuti lepingu mehitamata maismaasõidukite tarneks Jaapani kaitseväele.
Tallinna linnapeaks tüürib Jevgeni Ossinovski Lisatud koalitsioonileping
Laupäeva õhtul otsustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus, et esitab Tallinna linnapeakandidaadiks Jevgeni Ossinovski.
Laupäeva õhtul otsustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus, et esitab Tallinna linnapeakandidaadiks Jevgeni Ossinovski.