Uudised
Lemmi Kann
14. oktoober 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

BASF lapib gaasitoru mainet

Hea läbisaamine Balti riikidega on Nord Streamile eluliselt tähtis, sest gaasitoru saatus pole veel kaugeltki otsustatud ning käimasolevate keskkonnauuringute kohta on endiselt õigus arvamust avaldada kõikidel Läänemere-äärsetel riikidel.

"Vaadates nende senist asjaajamist, suhtumist Eestisse ning Schröderi väljaütlemisi, on soosivat suhtumist väga keeruline eeldada," nentis välisminister Urmas Paet.

Kahte jalga lonkavaid suhteid Nord Streami ja Eesti vahel käis eelmisel neljapäeval hotellis Kolm Õde toimunud seminaril lappimas BASFi kõrgetasemeline delegatsioon.

Huvi selle vastu, mida gaasitoru ühel osanikul öelda on, oli aga leige, sest meedia jaoks organiseeritud pressiüritusel jäid tooliread tühjaks ning nii kutsuti ainukesena kohale tulnud kaks Äripäeva ajakirjanikku vahetuma kontakti loomiseks Saksamaa kõrgete külalistega ühe laua taha istuma.

Küsimusele, kas Nord Stream pole õiget hetke avatud diskussiooni tekitamiseks juba maha maganud, vastas maailma suurima keemiakontserni BASFi korporatiiv- ja avalike suhete juht Bernhard Boll, et nad on sunnitud viga tunnistama, kuid loodavad seda veel parandada ning seetõttu otsustaski BASF mängu päästmiseks ise platsile tulla.

"Nad on umbes kümme aastat hiljaks jäänud," kommenteeris Paet BASFi püüdlusi.

Viimati üritas Nord Streami mõranenud mainet vahetult enne Eesti riigi uuringutest keeldumist päästa teine vähemusosanik E.ON. Gazprom ainuotsustajana on siiani aga platsi ääres mugavalt treeneritoolil istunud ning mängu suunanud.

Ka neljapäeva pärastlõunal toimunud seminarile tuli loodetust vähem kutsutuid, oli vaid kümmekond energeetikaeksperti. Nord Streamist rääkides rõhutas BASFi tütarfirma Wingas GmbH logistikadirektor Margarita Hoffmann majanduslike argumentide kõrval ka projekti keskkonnasõbralikkust ning ohutust. "Me ei sea oma mainet riski alla, me ei saa seda endale lubada," rääkis Hoffmann BASFi antavatest turvagarantiidest.

Paraku lennutab suurejoonelisele gaasiprojektile ning sellesse aega, raha ja energiat investeerinud Saksa firmadele kaikaid kodaratesse Gerhard Schröderi Eesti- ja "paariariikide"-vaenulik retoorika, mille tagant paistavad Venemaa presidendi Vladimir Putini kõrvad. Sellele juhtis tähelepanu ka esinema kutsutud Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, kelle sõnavõtt BASFi ja ÜRO esindajad paari kraadi võrra tõsisemaks võttis.

Poliitikute hinnangul ületas Gerhard Schröder hea tava piirid, kui teatas eelmisel nädalal Saksa meedias, et ta kavatseb Eesti peale Brüsselisse kaebama minna.

"Schröderi käitumine ja avaldused pigem annavad märku, et tal oleks tihtipeale targem suu kinni pidada ja mitte teha avaldusi, mida ta Nord Streami nõukogu esimehena on teinud," ütles IRLi esimees Mart Laar, kelle hinnangul on Schröder projektile pigem probleemiks kui abiks.

"Seda laadi surve Schröderi poolt kohe üldse ei passi, aga ju on siis peremees Putin korralduse andnud," arvas Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige Andres Tarand. Kuigi ei Euroopa Komisjon ega rida liikmesmaid ei soovi seda kõva häälega öelda, on Tarandi sõnul tegemist ilmselge poliitilise projektiga.

Tarand märkis, et Eesti otsus uuringuid mitte lubada on mõne küll morniks teinud, aga kuna see otsus on riigi pädevuses, ei saa seda kritiseerida. "Sakslased vaikivad, nad ei taha seda teemat üldse puutuda. Ja nimeliselt ei ole kombeks riike kritiseerida, siis läheks põrgu lahti," rääkis Tarand.

Nord Streami puhul on pidevalt rõhutatud, et tegemist on Šveitsis registreeritud erafirmaga. Selle väga olulise paljusid riike puudutava infrastruktuuriprojekti tutvustamiseks ja toetuse otsimiseks on väga vähe jõupingutusi tehtud. See on ka praeguse olukorra otsene põhjus, kus närviliselt pöördutakse Brüsseli poole.

Ma ei ütleks, et BASF jäi oma üritusega päris hiljaks, aga kummaline on see ajastus küll. Neid üritusi oleks pidanud tegema hakkama enne Putini-Schröderi kokkulepet 2005. aasta septembris.

Sellele on korduvalt osutatud nii meil kui ka mujal, et see, kuidas selle projekti PRi on tehtud ja millist poliitilist argumentatsiooni on kasutanud Schröder, ei ole kindlasti soodustanud kliimat, milles üks või teine riik oma hoiakut selle toru suhtes on kujundanud. Paari BASFi inimesega rääkides nad tunnistasid, et mõistavad, et Schröderi öeldu pole teeninud pragmaatilisi ja majanduslikke huve, mida teised osanikud on torule seadnud.