Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tootjad pumpavad miljoneid kroone keskkonnakaitsesse

    Ettevõtetel, kes tarbivad loodusressursse või paiskavad keskkonda saasteaineid, pole valikut - keskkonnaohutuse tagamiseks on tarvis investeerida sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid summasid.
    Nii on Eesti elektrijaamadel kohustus 2016. aastaks vahetada tolmpõletuskatlad välja uute keevkihtkatelde vastu või varustada need suitsugaaside puhastusseadmetega.
    TTÜ emeriitprofessor Mati Valdma ütleb, et see on järsk muutus, mis sunnib kulutama suurt raha lühikese aja jooksul.
    "Loomulikum oleks paindlik üleminek, piirates järkjärgult tolmpõletuskatelde kasutustundide arvu ja kütusekulu," leiab ta. "Uute plokkide või puhastusseadmete ehitamisega ei tohi hiljaks jääda, muidu muutub Eesti energiasüsteem võimsusdefitsiidiga süsteemiks."
    Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse- ja tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep märgib, et riigi üldine kohustus on vähendada õhuheitmete, sh kasvuhoonegaaside emissiooni.
    EL vähendas seni Eestile kehtinud kasvuhoonegaaside emissiooni kvooti poole võrra ja kuigi valitsus selle otsuse kohtus vaidlustas, tuleb lahenduse saabumiseni arvestada, et meie kvoot on senisest 47,8 protsenti väiksem. Riigile kehtestatud kvoot on jaotatud ettevõtete vahel, kvooti ületanud firma peab seda juurde ostma.
    "On võimalus, et millalgi hakkab ka teiste heitmete keskkonda viimisel selline kvootide süsteem kehtima," tõdeb Raudsep, kelle hinnangul suurenevad saastetasud igal aastal 15-20 protsenti. Maavarade kasutamise tasu suureneb kaevandatud maavara mõõtühiku (tonn või m3) kohta 5 protsenti aastas.
    ASi Kunda Nordic Tsement (KNT) haldusdirektor Arvo Vainlo kinnitab, et ettevõtte strateegia väljatöötamise alus on tõdemus, et keskkonnaküsimused on tootmistegevuse lahutamatu osa. "Ettevõttes toimib integreeritud juhtimissüsteem, mis koosneb keskkonna-, kvaliteedi-, tööohutuse- ja töötervishoiu- ning personalisüsteemist," iseloomustab Vainlo. "Prioriteete pole mõtet hakata välja tooma, sest meie tegevus on seotud nii loodusressursside kasutamisega kui ka heitmete paiskamisega õhku ning vette. Samuti kaasnevad tootmisega paratamatult jäätmed - kõigi nende küsimustega tuleb tegeleda ja nad on ühteviisi olulised."
    Arvo Vainlo sõnul ulatub otseste keskkonnaalaste investeeringute maht KNT moodustamisest 1992. aastal kuni tänaseni 250 miljoni kroonini.
    Sillamäel pliiakude töötlemisega tegeleva ASi Ecometal tegevjuht Marja Kiristaja kinnitab, et ettevõtte tähelepanu keskkonnakaitsele väljendub sertifikaadi ISO 14001 tootmisse juurutamises ning selles, et praegu käib töö tootmise viimiseks vastavusse keskkonnaauditeerimissüsteemiga EMAS.
    "Nende tunnistusteta oleks võimatu toodangut ELi turul müüa. Arvestades meie spetsiifikat, oleks võimatu kogu sellise tehase tegevus," selgitab Marja Kiristaja sertifikaatide hankimise vajalikkust.
    Viru Keemia Grupi keskkonnainvesteeringud olid 2006. aastal 100 miljonit krooni, millest 45 miljonit kulus uue põlevkiviõlide destillatsiooniahju paigaldamiseks. Mullu alustas VKG uue tahkete jäätmete ladestusala ehitamist, järgmine töö on 140 miljonit krooni maksva väävliühendite püüdeseadme paigaldamine.
    Rein Raudsep, keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja
    Tonni põlevkiviõli kohta tekib nii VKG Aidu Oilis kui ka Kiviõli Keemiatööstuses umbes 3,5 tonni poolkoksi, mis enamasti läheb nõuetele mitte vastavatesse prügilatesse. Poolkoksi saastetasumäär on 5,5 kr/t (korrutades selle koefitsiendiga, on saastetasumäär veidi üle 75 kr/t), mis on ikkagi mitu korda madalam kui tavajäätmete ladestamistasu (244 kr/t).
    Hallar Meybaum, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor
    ASi Nitrofert investeerimiskohustus parima võimaliku tehnika rakendamisel nõuab sadu miljoneid kroone.
    ELi määrus REACH nõuab ridamisi sundinvesteeringuid. Kui praegu on põlevkiviõlikemikaalide euroliidu turule pääsuks kulunud umbes 1,4 miljonit eurot, siis REACH toob endaga kaasa ebaotstarbekalt suuri kulutusi mitmekümnetes miljonites eurodes.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.