Etikett kuulub täitmisele

Ketlin Priilinn 17. oktoober 2007, 00:00

EBSi õppejõu Tiina Tšatšua sõnul küsitakse sageli: "Kuidas ma tean, millised etiketireeglid on täitmiseks?" Etikett tuleneb ladinakeelsest väljendist Est hic questio, mis eesti keeles tähendab "siin on küsimus", selgitab ta. Kui juba on küsimus, siis tuleb leida ka vastus. Etikett annabki teada, kuidas kirjutada kirju, tervitada, esitleda, olla hea pererahvas külalistele, riietuda jne.

Tšatšua kinnitab, et oma olemuselt on etikett mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi tuleks teha ja kuidas käituda. Ühe ja sama teema kohta võivad eri konsultandid raamatutes ja loengutes pakkuda väga erinevaid soovitusi, ütleb ta. Näiteks daami riietus vastuvõtul, mille kutsele on märgitud "tume ülikond", võib varieeruda lühikesest kleidist, pükskostüümist vms pika kleidini.

"Etikett muutub aga reegliks siis, kui kutsuja on selle selgelt ja üheselt kutsel määratlenud," räägib ta. "Näiteks tume ülikond - pikk kleit." Tšatšua lisab, et kutse saajal on siis kaks võimalust. Esimene neist on tänada ja kutsest keelduda - siis ei kehti talle ka ükski reegel. Kui kutse vastu võetakse, ei ole enam kohta põhjendustele, et "raamatus öeldakse: tume ülikond ei nõua pikka kleiti" või "moenõustaja arvas, et pükskostüüm sobib ka", selgitab ta. Kutsele on pererahvas pannud kirja oma etiketisoovid külalisele ja need kuuluvad vastuvaidlematult täitmisele. Etikett ongi näidisest, eeskujust või mudelist muutunud reegliks.

Tšatšua märgib, et pererahval tuleb etiketti kehtestades arvestada kõikide külaliste võimalustega ja külalistel pidada silmas, et kui kutse juba vastu võetud, ei sobi enam arutleda, mispärast pererahvas palub üht või teist etiketireeglit täita.

""Keeruliseks oma elu ära ise ela," ütles elutark muhulane peenele linnapreilile. Või nagu rahvatarkus ütleb: "Ära hüppa üle oma varju"," tsiteerib Tšatšua. "Kui panete kutsele kirja etiketireeglid, mis sobivad ürituse eesmärgi, seltskonna traditsioonide, meie kultuuriruumi ja kommetega ning on üheselt arusaadavad ja jõukohased kogu seltskonnale, jääb üle soovida vaid rõõmsat pidu!"

ATP Koolituse juht Inno Joonas kinnitab, et kutsed ja tänukirjad on osa kirjavahetusest, kuuludes samas ka vastuvõttude, läbirääkimiste, konverentside ja teiste kohtumiste juurde. Kutseid saadetakse mitmel eesmärgil: et tähistada ühiselt tähtpäevi, arendada suhteid, lahendada tülisid, väljendada austust või siis lihtsalt selleks, et veeta koos aega. "Kui inimene võtab kutse vastu, tähendab see kohustust esitada omapoolne kutse." Joonas ütleb, et külalisele algab vastuvõtt kutse tähelepanelikust läbilugemisest - tavaliselt saab sealt täpse juhendi, kuidas vastuvõtuks valmistuda.

"Kutseid, nii nagu vastuvõttegi, liigitatakse ametlikeks ja mitteametlikeks. Kindlasti peab kutsel olema märgitud põhjus, miks üritus korraldatakse," selgitab Joonas. "Samuti on oluline päev, kuupäev, kellaaeg ja koht, vajaduse korral ka riietus."

Joonase sõnul kutsutakse külalised ametlikele vastuvõttudele üldjuhul ilma abikaasadeta. Erandiks on vaid diplomaatiliste esinduste korraldatavad vastuvõtud. Kui aga tegemist on mitteametliku vastuvõtuga, kutsutakse sinna külalised enamasti koos abikaasadega.

Joonas lisab, et eristamaks ametlikku vastuvõttu mitteametlikust, märgitakse kutsele kutsutava tiitel ja ametikoht, kusjuures sageli jäetakse kutsutava nimi kirjutamata.

"Kutsed saadetakse vähemalt nädal enne vastuvõtu toimumist. Kutse on kindlale isikule ja pole mõeldav anda see edasi kellelegi teisele," ütleb Joonas. Mitte mingil juhul pole mõeldav ka ise endale kutset paluda.

Ametlikud kutsed vastuvõttudele võivad olla trükitud, osaliselt trükitud või käsitsi kirjutatud. Kutsed kirjutatakse alati kolmandas isikus - nt "on au kutsuda teid" -, harilikult kas siis emakeeles, inglise või prantsuse keeles, kinnitab Joonas. Kutse eest tänatakse juba kutsele vastates. Vastuvõtult või koosviibimiselt lahkudes tänatakse peo peremeest ja perenaist veel kord kutse ja meeldiva peo eest. Joonase kinnitust mööda tänatakse võõrustajaid sageli ka järgmisel päeval või mõne päeva pärast kirjalikult. Piisab mõnest reast, et valmistada võõrustajale head meelt ja kindlustada endale kutse järgmisele vastuvõtule.

Eesti Maksumaksjate Liidu koolitusjuht Inge Ojakäär ütleb, et kutse selgusest sõltub, kas külalised saabuvad õigesse kohta ja õigel ajal ning kas nad on korrektse välimusega, sõbralikus meeleolus ja avatud vastu võtma võõrustaja pakutavaid emotsioone ja tegevusi. "Kutse tekst sõltub konkreetse ürituse sisust - kas see on ametlik või vaba või hoopis vallatu," kinnitab Ojakäär.

Ojakääru sõnul peavad kutsel kindlasti kirjas olema pöördumine, kellele kutse esitatakse, samuti toimuva sündmuse nimetus, aeg, koht ja nimi. Kutse all vasakus nurgas on märge riietuse kohta. Paremas aga palutakse kutsele vastata või äraütlemisel sellest teada anda. Lisaks on seal telefon ja kuupäev, kellele ja mis ajaks info tuleks edastada.

Kutse juurde võib panna ka lisainfot, kuid see on siis eraldi vahelehel. Ojakääru meelest peaksid igal firmal olema oma kutsekaardid, mis on samal ajal ka firma imago kandjad. Samas võib meelelahutuslikele üritustele kavandada stiilseid, konkreetsele üritusele suunatud kutseid, mille puhul polegi selgeid piire, mida jälgida. Tähtis on vaid oodatav emotsioon.

Kutse vorm trükitakse musta värviga ja valgele paberile. Sõltuvalt kutse tekstist on kutsekaardi soovitavad mõõtmed 15×10 cm või 18,5×12 cm. Piduliku tantsuõhtu, balli ja laulatuse kutse tekst trükitakse kokkumurtud kutse sisekülje paremale poolele.

Kõik nimed, tiitlid ja ametinimetused peavad olema õiged. Ole hoolikas!

Toimumise aeg. Paljudes maades (USA, Suurbritannia) on kombeks, et vastuvõtu kuupäev ja kellaaeg kirjutatakse ametlikele kutsetele sõnadega. Eestis on kombeks kirjutada need numbritega.

Märkused riietuse kohta. Kutse alumisse vasakusse nurka on alati soovitav märkida, millist riietust soovitakse näha. Seda eriti vastuvõttude puhul, mis algavad pärast kella kuut. Kutsele märgitud riietus on kohustuslik.

Aadress, kus vastuvõtt toimub, märgitaks kutse paremasse (või vasakusse, kui paremale poole on märgitud riietusnõuded) alumisse nurka. Tekst koostatakse ja paigutatakse nii, et vastuvõtu korraldamise põhjus jääks kutse keskele.

R.S.V.P. Vastuvõtu sisuliseks ja vormiliseks kavandamiseks on korraldajatel oluline teada osalejate koosseisu ja arvu. Seetõttu palutaksegi külalistel oma osavõtust eelnevalt teatada. Enamlevinud märkena on kasutusel prantsuskeelne lühend R.S.V.P. (eesti keeles "vastake, palun" - V.P. või P.V.)

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:37
Otsi:

Ava täpsem otsing