Kuidas pöörata migratsiooni

Tänased majandusteadlased on Adam Smithist teinud prohveti, nagu kommunistlikud režiimid jumalustasid kunagi Karl

Marxi. Smithile omistatud põhidogmast, et head stiimulid viivad kultuurist sõltumata heade tulemusteni, on saanud majandusteaduses olulne printsiip. Ometi on see vaatenurk ajaloo ekslik tõlgendus. Tänane majanduskasv ei tulene paremaist stiimuleist, vaid uue majanduskultuuri loomisest. Vaeste ühiskondade kasvama panemiseks peame muutma nende kultuuri, mitte lihtsalt institutsioone ja stiimuleid. See nõuab arenenud majandusega riikide elu näitamist suuremale hulgale inimestele. Hoolimata majandusteadlaste peaaegu universaalsest usust stiimulite primaarsusse, näitab maailmaajalugu kultuuri domineerimist.

Jõukuse ja vaesuse otsustavad tegurid pole erinevused stiimuleis, vaid selles, kuidas inimesed neile reageerivad. Edukates majandustes töötavad inimesed palju, koguvad ja õpivad isegi siis, kui stiimulid on kehvad. Ebaedukates majandustes inimesed töötavad ja säästavad vähe ning klammerduvad vanamoeliste tehnoloogiate külge ka siis, kui stiimulid on head. Kui töötajad liiguvad vaesest majandusest rikkasse, kohandutakse kiiresti enamusega. Migrandid, kes on kodunenud edukates majandustes, on potentsiaalne industrialiseerimise tuumik vaestes ühiskondades. Need töölised jäävad aga tavaliselt rikka majandusega riikidesse. Nt oskuslikel Nigeeria immigrantidel USAs on seal rohkem võimalusi kui Nigeeriasse naastes. Migratsioon toimub alati vaestest majandustest rikastesse.

Seega on probleem piisava vastupidise migratsioonivoo loomine vaestesse ühiskondadesse nende poolt, kes on näinud edukate ühiskondade sotsiaalseid tingimusi.

Autor: Gregory Clark