Niiskus toob tuppa hallituse

"Huuled kipitavad, pea valutab," kaebab Tallinnas Liivalaia tänava kortermajas elav Anne Lepik. Tema viimase korruse korteri seintel lõi hallitus eriliselt vohama peale möödunudaastast katusevahetust.

Juunis algama pidanud katusevahetus lükkus augustisse. Sügisvihmade meelevalda jäänud avatud katuse nõustusid Lepiku väitel katusefirma Raintar Ehitus OÜ töötajad kilega katma alles pikal pealekäimisel. "Vett sadas sisse tonnide viisi ja nii need seinad läksidki lõplikult hallitama," ahastab Lepik.

Pealtnäha korraliku valtsplekk-katuse valmimise järel jättis firma Lepiku kinnitusel kanalisatsiooni tuulutustorude läbiviigud veekindlaks tegemata, rääkimata pleki aluskatte lünklikkusest. Nii sadas vesi toa laele ja plekialune kondensaatvesi tilkus seintesse.

Katuse paigaldanud Raintar Ehitus OÜ telefon jäigi kutsuma ja nende nägemus esitamata. Firma tootmispoolel telefonile vastanud töötaja aga ei osanud asja kommenteerida.

TTÜ ehitiste projekteerimise instituudi erakorraline professor Karl Õiger nimetab hallituse põhiliste tekkekohtadena nii suurpaneelelamutes kui ka tellishoonetes otsaseinte nurki. Ohus on ka vahelagede ja välisseinte ning siseseinte ja välisseinte külgnemiskohad. Samuti sugeneb hallitus madala soojapidavusega välisseina kogu pinnale, kui puudub nõuetekohane soojustus.

Sel juhul tekib külmasild ruumi ja õue vahele. Seina toapoolsel külmal küljel soe õhk kondenseerub ja loob tingimused hallituse tekkeks. Külmasillaks saab ka läbi seina ulatuv kivi või metall, mis toob külma toasooja kätte.

"Vahel esineb hallitust tellishoonete siseseintel, kui see on pikemat aega vihma läbi sadanud või muul viisil tugevalt niiskunud," lisab Õiger.

Puitelamutes levib hallitus olematu õhuvahetusega keldrites ja esimese korruse madalates põrandaalustes ruumides. Viimastes esineb Õigeri kinnitusel hallitust pea alati. Sealt ei tohiks lasta õhul liikuda esimesele korrusele. Seega tuleb põrand ja selle serv tihendada. Sageli esineb puitmajades hallitust ka välisseintes, kuhu satub sisemine niiske õhk, samuti sealses mineraalvillas.

Ka puuduliku ventilatsiooniga vannitubades ja duširuumides on hallitus sage külaline. Abiks on soodne temperatuur ja toitained, eriti kui vesi pääseb seinakonstruktsiooni. Hallitusele meeldivad ka tagant niiskuvad kartongiga kaetud kipsplaadid ning vannide, dušialuste, kraanikausside vahel vaid niiskuspelglike hermeetikute kasutamine. Seega tuleb seinte, lagede, põrandate osas ja liitekohtades teha korralik veetõke. Pärast vanni või duši kasutamist tasub ruumi põrand ja seinad kuivatada.

Liivalaia tänava maja katus tehti halvasti. Kui toas on seinad niisked, siis lõpetati katuse aluskate mitte räästas, vaid müüri peal. Seega vajub kogu kondenseeruv vesi seintesse. Lisaks võivad katuse valtsid olla ühekordsed ja ilma valtsiõlita.

Sellised valtsid lasevad tormiga vett läbi. Liivalaia tänava hoone pööningul pole pärast katusevahetust mingit ventilatsiooni - siis ongi krahh! Tekib niiskumine. Aurutõket lae peale ei pandud, uugid on kinni topitud. Ilmselt pole aluskattel piisavat ülekatet ja korralikku kinniteipimist, ka tuulutusvahe on alla nõutava 100 mm. Selle maja viilkatusel puudub arvatavasti harjatuulutus.

Meil vajus keldri pesuruumis dušinurk kergelt ära. Selle tulemusel tekkisid seina praod ja niiskus läks seina vahele kipsplaadi taha.

Kuna kipsplaadi taga asuvad jahedad paekiviseinad ja õhk seina vahel ei liikunud, läkski kipsplaat tagant hallitama. Seinaplaatide taha üheksa aastat tagasi veetõket ka ei tehtud.

Kui kipsplaat läheb kas või ühest servast niiskeks, tõuseb niiskus kogu selle ulatuses üles. Dušialus ise oli toestatud puuklotsidega, mille mädanedes alus vajuski viltu.

Kui plaat avati, oli see üleni kaetud hallitusega, mis hakkas peatselt tugevalt haisema. Nüüd on kipsplaat lõpuks asendatud ja veetõke lisatud.