Valitsus tõukab järgmise aasta eelarvet miinusesse

Piret Reiljan 17. oktoober 2007, 00:00

"Valitsuse sõnum järgmise aasta eelarve ülejäägi kohta eksitab avalikkust. Selle aasta lisaeelarvesse on kirjutatud sadade miljonite eest kulutusi, mis lükkuvad tegelikult uude aastasse," sõnas eksrahandusminister Aivar Sõerd ja lisas, et nii kaob vajalik puhver olukorraks, kui majandusprognoos osutub liiga optimistlikuks ja tulud ei laeku täismahus.

Sõerd toonitas, et sel aastal on reaalne teha vaid 10-20% lisaeelarvesse planeeritud kulutustest. Sellisel juhul hammustavad järgmisse aastasse lükkuvad kulutused eelarve ülejäägist üle 2 miljardi krooni, jättes järele vaid 0,5 miljardit säästusid.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on riigieelarve kulude osaline ülekandmine järgmisse aastasse tavapärane. "Selle aasta lisaeelarve kulud on eelmisest aastast üle kahe korra väiksemad. Seega võib arvata, et ülekantavad summad jäävad eelmisest aastast märgatavalt väiksemaks," rääkis Ansip.

Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul on kulude ülekandmine tõesti levinud, kuid järgmisel aastal pole enam oodata eelarvesse ülelaekumisi. Puhver võib olla vaid osa kulutuste tegemata jätmine. "Võimalik, et tuleb aastane šokk, kui vanu asju kulutatakse ja uued asjad kulutatakse ka täies mahus," pakkus Ross.

"Praegusele majandustsüklile kohane ja piisav puhver oleks järgmisel aastal 10 miljardi kroonine eelarve ülejääk ja see oleks täiesti reaalselt saavutatav, kui kulusid koomale tõmmata," märkis Sõerd.

"Vajadust eelarve kulusid vähendada ei ole. Eelarve on koostatud konservatiivsena ja muidugi senistest eelarvetest suurima ülejäägiga," vaidles Ansip vastu ebapiisavale ülejäägile.

Kuigi riigikogu rahanduskomisjonis tõusis hiljuti päevakorda mure riigieelarve liigse optimistlikkuse pärast, ei uskunud komisjoni esimees Jürgen Ligi, et riigikogu otsustaks eelarve tulud ümber hinnata. "See on rahandusministri vastutus. Murranguolukorras võib rahandusministeeriumi prognoos osutuda ekslikuks, aga pigem mõjutab eksimus ülejäägi suurust, mitte ei tekita defitsiiti," märkis Ligi.

Riigieelarve suhtes on kriitiline olnud ka tööandjate keskliit, mille juht Tarmo Kriis pidas tuleval aastal eelarve miinusesse kukkumist väga tõenäoliseks. "Eelarve on kokku pandud küllalt lõdvalt, kõik ministeeriumid on suurejoonelised plaanid teinud ja need on sisse arvestatud," nentis Kriis. Tema sõnul tähendab eelarve puudujääk tööandjaile maksuriski. "Tarbija taskust ei võta sel ega järgmisel aastal keegi midagi. Küll aga võidakse tõsta ettevõtjate maksukoormust," sõnas ta.

Oodatust pessimistlikuma prognoosiga poliitikute pahameele pälvinud Hardo Pajula nentis: "Valitsus on seltskond, kes vaatab eriti silmatorkavalt ainult minevikku. Eelarve tulud võivad aga sulada nagu lumi."

Kui tulude laekumine jääb prognoositust väiksemaks, väljendub see planeeritust väiksemas eelarve ülejäägis. Oleme näinud ette piisavad reservid, et katta tulude alalaekumist ka negatiivsete stsenaariumide korral. Praegu ei näe ma põhjust lisaeelarvest loobuda või kulusid kärpida. Ootame eelarve ülejääki 1,3% SKPst, mis jätkab konservatiivset fiskaalpoliitikat. Laristamisest ei saa sellise ülejäägi taustal rääkida. Tänavuse lisaeelarve vahendite kasutamine järgmisel aastal vähendab kaude 2008. aasta eelarve ülejääki, kuid arvestama peab, et ka järgmise aasta riigieelarvelised vahendid kantakse tõenäoliselt osaliselt üle järgnevasse aastasse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing