Marvet: riigi e-teenuseid tuleks parandada

Marveti sõnul peaks ülevaates nimetatud puudused riiki mobiliseerima lahendusi otsima, mitte appi karjuma panema.

Asjaolu, et digitaalallkirja kasutamise võimalused on praktikas ebamugavad kasutada, on Marveti sõnul ammu teada fakt, mis nüüd lõpuks vormistati.

"Eestis tehakse e-teenus valmis, kuid seda, kas keegi teenust ka kasutab, ei vaata keegi," selgitas ta. Marveti sõnul hinnatakse Eestis e-teenuste projekte paraku sisendipõhiselt.

"Mõõdetakse projekti pandud raha, aega ja tööd. Tegelikult peaks hindama väljundeid, palju inimesi teenust kasutama hakkab," arvas Marvet.

Audit annab Marveti sõnul hea ülevaate sellest, kuidas asjad on. "Nüüd tuleb koostada tegevusnimekiri vigadest ja neid parandama hakata. Selleks on käivitatud mitmeid projekte, näiteks omavalitsused üritavad oma veebe kasutatavamateks muuta," selgitas ta.

Marvetil on e-teenustega head kogemused. "Aasta tagasi aripaev.ee reklaamide vastu protestides taotlesin meeleavalduse luba elektroonselt. Digiallkirjaga dokumenti aktsepteeriti, kuigi saatsin selle natuke hiljem ära kui vaja, mis näitab, et tahe e-teenuseid kasutada on olemas," selgitas Marvet. "Aga see, et Peeter Marvet saab sellega hakkama, ei ole mingi näitaja, e-teenused on vaja massidesse viia," hindas Marvet olukorda.

Digitaalallkirja kasutamise võimalused on loodud, kuid praktikas ebamugavad, tõdeb riigikontrolli riigi vara kasutamise ja säilimise 2006. ja 2007. aasta ülevaade.

Asutuste kodulehel avalikustatud plankide analüüs näitas, et need on tihtipeale kujul, mis võimaldab vaid tühja plangi välja printida või mida on küll võimalik arvutis täita, kuid mitte salvestada eraldi tarkvara kasutamata.

Audit kirjeldab, et Eestis kasutab internetti 2/3 rahvastikust, peaaegu kogu Eesti on kaetud interneti levialaga ja loodud on vajalik infrastruktuur e-teenuste osutamiseks. ID-kaardiga antav digiallkiri võimaldab võimudega elektrooniliselt asju ajada. "Samas on puudu kodanikukesksusest avalike teenuste elektroonilisele kujule viimisel, mida näitab ka see, et e-valitsemise vahendeid ja võimalusi kasutab märksa väiksem osa rahvastikust, kui võiks loodud eeldusi arvestades oodata," heidab audit ette.