Tasa... Suur vend jälgib

Olete kunagi tänaval kõndides ja mobiiltelefoniga oma parima sõbraga vesteldes mõelnud, kes veel teab, kellega ma räägin või kus ma parajasti olen? Või kaalunud raamatukogus kirjandusteost laenutades võimalust, et sellest võib jälg maha jääda? Või veel enam - kodus äsja sisseseatud DigiTVd vaadates mõtisklenud, et kes veel teab, mida ma hetkel vaatan? Tõenäoliselt mitte. Aga võib-olla peaksite?

Mida elektroonilisemaks meie elu muutub, seda rohkem peab hakkama ka jälgima, mida me tahame, et meist teatakse, ja mida mitte. Kas ma tahan, et mind saaks mobiiltelefoniga positsioneerida, või et Selver teaks, mis kaupu ma kust ostan? On mul vaja, et keegi näeks, mis raamatuid Tallinna Keskraamatukogust või filme Elionist laenutanud olen?

Mobiiltelefon - lubab kindlaks teha, kus hetkel oled, kellega rääkinud oled, kellele sõnumeid saatnud, mis tänavaid pidi liigud jne.

EMT teenindusjuht Viljar Kont: EMT lubab positsioneerimise täpsust alates 500 meetrist kuni mõne kilomeetrini, olenevalt sellest, millises piirkonnas asub positsioneeritav GSM-telefon - kas linnas või väljaspool asulaid. EMT kasutab Ericssoni tarnitud kõige uuemat positsioneerimisplatvormi, mis annab mobiilsel positsioneerimisel parima võimaliku tulemuse.

Reeglina loeme ühe positsioneerimispäringu pikkuseks 5-25 sekundit sõltuvalt GSM-võrgu iseärasustest ning sellest, kas kasutatakse 2G-, 3G- või A-GPS-positsioneerimise meetodit.

Säilitame kuni aasta vanuseid kõnekirjeid klientide tehingute dokumenteerimiseks ja äriliseks infovahetuseks.

Pea kõik, mis sa internetis teed, on jälgitav. Mis lehekülgi sa külastanud oled, kui kaua ja millal - see kõik on kellelegi näha.

Nii ei tasu imestada, kui mingi otsingumootori nurgakeses ripub pakkumine mõnele tootele, mida hiljuti otsisid, või kui oled äsja valminud torupommi joonised kunagi internetist alla laadinud ning politsei nüüd su uksele koputab.

Jüri Kaljundi, internetiasjatundja: iga veebiserver salvestab oma logisse iga arvuti internetiaadressi, kust tema poole pöördutakse. Aadressi järgi on võimalik kindlaks teha, milline interneti teenusepakkuja on selle aadressi omanik. Seejärel on võimalik politsei kaudu esitada teabenõue teenusepakkujale, et see internetiaadressi ja selle taga oleva kasutaja kokku viiks. Midagi täpsemat aga teada ei saa, kui see, mis füüsilisel aadressil või asukohas antud külastaja asus. Kui tegu oli näiteks internetikohvikuga, pole sellest palju abi. Ka näiteks kooli arvutiklassis või firma avalikus arvutis on vahel raske selgeks teha, kes konkreetse isikuna sel ajal arvuti taga viibis.

Digitelevisioon - annab teenusepakkujale võimaluse näha, mis kanalit hetkel vaatad, mida vaatasid eile ja üleeile.

Elioni meediasuhete juht Katrin Kahre: Elionil on tõepoolest võimalik näha klientide DigiTV ja Videolaenutuse vaatamiste ajalugu - mida vaadati, millal ja kui pikalt -, kuid Elionil ei ole selle infoga midagi teha. Meid ei huvita üksikisikute tarbimisharjumused, vaid üldised näitajad, mille koondame impersonaalseks statistikaks, mis on meile vajalik äriotsuste jaoks. Ärilistel kaalutlustel kasutame teenuse tarbimist kajastavat üldstatistikat, et olla kooskõlas turu nõudlusega ning pakkuda klientide vajadustele vastavaid teemapakette, telekanalite ning filmide-saadete valikut DigiTV Videolaenutuses.

Raamatukogud - kasutavad enamasti magnetribaga kaarte, mistõttu salvestub nende andmebaasi, millal sa raamatukogu külastanud oled, mõnel juhul ka, kui kauaks ning milliseid raamatuid laenanud oled. Oletame, et loed tihti Mein Kampfi või mõnda muud taolise suunitlusega teost. Sel juhul oleks võib-olla põhjust sinu tegevust lähemalt uurida.

Tallinna Keskraamatukogu IT-osakonna juhataja Reet Oruste: Laenutamiste ajalugu on täiesti olemas, seda saate ka ise meie koduleheküljelt vaadata. Meie ise neid andmeid ei vaata. Selles mõttes, et kui me tahame, siis vaatame, aga meil pole üldiselt vaja. Ükski jõustruktuur neid andmeid näha pole tahtnud. Oli küll juhus, kui politseid huvitas, kes on meie arvutist kahtlaseid lehekülgi vaadanud. See oli vist aastal 2003.

Lugejal on võimalus oma ajalugu netist kustutada, siis ei näe meie seda enam kuskilt.

Pangad - saavad infot selle kohta, palju sul raha kontol on, millal raha sinna tulnud on ja kellelt, kust sa raha välja võtnud oled, palju korraga tavaliselt võtad, mis poodides sa käid, mida tavaliselt ostad, kellele tavaliselt ülekandeid teed, kas oled laenu võtnud, kui palju oled võtnud, kas sul on võlgnevusi pangale... Nii saab teha ka vastavaid otsepakkumisi kas siis soovilaenule, väikelaenule või muule. Äärmisel juhul ka teavitada kahtlastest tehingutest ametiasutusi.

Hansapanga Eesti sisejärelevalve osakonna juhataja Toomas Vaks: Pank teavitab ametiasutust (rahapesu andmebürood) oma algatusel kliendi tehingutest ainult juhul, kui tehingul esinevad tunnused, mis osutavad rahapesule või võimalikule terrorismi rahastamisele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes.

Kliendikaardid - Näiteks Selverites ja Kaubamajas Partnerkaarti läbi tõmmates olete juba neil pihus. Nüüd on teada, kus ostsite, mida ostsite ja millal ostsite.

Selveri turundusjuht Iivi Saar: Salvestub info, mis on vajalik tehingu toimumiseks ehk andmed ostu kohta, mis on kassasüsteemis vajalikud.

Andmeid kogume, et analüüsida klientide ostukäitumist, teha kokkuvõtteid, jälgida trende. Et saaksime teha meie püsiklientidele pakkumisi ning korraldada Partnerkaardiga ostjate vahel mitmesuguseid loosimisi.

Analüüsime ja kasutame enamasti jooksva aasta andmeid või maksimaalselt 1-2 aastat vanu andmeid. Veel vanemaid andmeid kasutame ainult koondandmetena, vaatame üldiseid näitajaid ja trende aastate lõikes.

Andmeid me praegu ei kustuta, kuna ei ole kohustust seda teha. Kui klient soovib oma andmeid kustutada, siis sellisel juhul me tema andmed loomulikult kustutame.

Autor: Gert D. Hankewitz