Välisriigi ülikooli karastuma

Signe Sillasoo 19. oktoober 2007, 00:00

Põhja-Ameerika Ülikoolide Teabekeskuse juhataja Eha Tederi kinnitusel tasuks välismaale õppima minejatel alustada ettevalmistustega juba aasta-poolteist varem. Seega on 2008. aastast välismaale siirduvatel õppuritel mõistlik hakata asju ajama juba praegu.

"Paljudes USA ülikoolides võivad sisseastumistähtajad olla pea aasta varem. Sama kehtib ka stipendiumifondide puhul," rõhutab Teder ja nendib, et kõrvuti ülikooli astumisega tasuks pöörata tähelepanu ka õpingute rahastamisvõimaluste otsimisele.

"Kogu protsessi võib alustada juba oktoobrikuus gümnaasiumi tulemuste alusel. Vastuvõtu korral tuleks juunikuus lisada lihtsalt lõputunnistus," soovitab International Language and Educational Centre Evenori haridusspetsialist Ingrid Evert.

Välisriikidesse õppima minejad peavad arvestama kopsakate õppemaksude ja elamiskuludega. Piiritagustes riikides tuleb käia kooliaasta eest välja keskmiselt 70 000-300 000 krooni. Erandiks on mõned Euroopa Liidu liikmesriigid, kus Eesti tudengitel on võimalik õppida tasuta. Üks sellistest on näiteks Taani.

Kindlasti ei tasuks peljata pöördumist eraettevõtete poole, et vajalik summa elamiseks ja õppemaksu tasumiseks ja kokku saada. "Eestis on juba mitu aastat tegutsenud Noore Õpetlase Stipendiumifond, mis ettevõtjate annetatud rahaga on toetanud bakalaureuseõppe esimesele kursusele sissesaanuid. Neid, kellel on reaalselt kõige raskem stipendiume leida," nimetab Teder üht võimalust lisaks ettevõtetelt küsimisele.

Välisriigis äraelamiseks tuleb mõlema spetsialisti hinnangul ka endal vaeva näha. "Eesti ja välisriikide elatustasemete erinevuse tõttu on harilik, et tudengid leiavad töökoha ning katavad oma töötasuga majutuskulud," tunnistab Evert ning tõdeb, et mittetöötamine õpingute ajal on väga haruldane.

Eha Tederi andmeil ei ole näiteks USA ülikoolidesse minejatel soovitav töötada aga rohkem kui 20 tundi nädalas. Õppetöö intensiivsuse tõttu oleks suurem koormus lihtsalt liialt väsitav.

Kindlasti ei tohiks võõrsile minna soovijad unustada rahvusvaheliselt aktsepteeritud keeletesti. Levinuim neist on inglise keele test TOEFL, mida tunnustatakse nii Ameerika Ühendriikides kui Suurbritannias. Viimane aktsepteerib väga hea meelega ka inglise keele testi IELTS. Samuti nõuavad spetsiaalset keeletunnistust ka Saksa- ja Prantsusmaa.

"Lisaks TOEFLile on sageli vaja teha ka SAT-test, mis on nii-öelda akadeemiline tasemetest. See on tähtis just stipendiumidele ja suurema konkursiga ülikoolidesse kandideerides," lisab Teder. Taani minejad, kel õppekeeleks inglise keel, saavad Everti väitel teha tasuta testi Evenoris, et hõlbustada välismaale kandideerimise protsessi.

Midagi keerulist kandideerimisprotsessis pole. Vaja on lihtsalt mitmesuguseid tunnistusi ja dokumente.

Oluline on alustada asjaajamisega võimalikult varakult. Parim aeg on selleks vast 11. klassi lõpp. Mina isiklikult alustasin suvel, võtsin vajalikke keelekursuseid.

Stipendiume ma saanud ja otsinud pole. Põhjus selles, et lähen Taani, kus õppimine on tasuta. Kooli kõrvalt plaanin kindlasti ka töö leida, et endale elamiseks lisaraha teenida.

Kõige rohkem kardan ma sinna minemise juures võõrkeeles suhtlemist. Inglise keelega saab mul seal ilmselt natukene raske olema. Samuti on linn võõras ja nõuab harjumist.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing