Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Varjundirikas portreenäitus
Väljapaneku varasemad pildid pärinevad 1960ndaist, värskeim on maalitud mõned aastad tagasi.
1929. aastal Venemaal Muromi lähistel sündinud kunstnik lõpetas 1957. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maali erialal.
Ta on viljelnud figuraalkompositsiooni, portree- ja maastikumaali, natüürmorti, teinud monumentaalseid seinamaale. 1960. aastatel maalitud Kormašovi teoseile on omane ekspressiivne vormi- ja värvikäsitlus, siis olid ta loomingus olulisel kohal tööstusmotiivid, linnavaated ning arhitektuur.
1970ndail saab tema teostes tähtsaks kõlbeline rõhuasetus. Mitmed kunstiteadlased on esile tõstnud Nikolai Kormašovi omapärast vene ikoonimaali eetilise ja eesti kunsti mõtiskleva hoiaku ühendamist.
1970. aastatel mahenes Kormašovi maalimislaad, iseloomulikuks said terviklik ümardatud vorm, värvi harmoonia ja läbipaistvus ning hingestatus.
Igas portreemaalis jäädvustab kunstnik ka oma tõlgenduse kujutatavast.
Ühed autorid ajavad taga fotolikku täpsust, teiste teosed ei pruugi sarnaneda kujutatava isikuga.
Ühed portreed on maalitud kiretult, teised lummavad oma väljendusrikkusega. Vaatajaid paelub laad, kuidas kunstnik on tabanud ja edasi andnud modellile iseloomulikku, olemuslikku.
Nikolai Kormašov on meelsasti maalinud portreid oma lähedastest ja sõpradest.
Ta on püüdnud otsida portreed maalides portreteeritava isikupära ja üldistust, et tulemus oleks võimalikult loomulik. Ka käesoleval väljapanekul esitletud teostes näeme kunstnikule omast lihtsa ja argise poetiseerimist.
Kormašovi sõnul on kõik näitusel olevad teosed etüüdid või eeltööd kas konkreetse isiku portreele või siis mõnele suuremale tööle. Portree iseseisva žanrina huvitas kunstnikku 1960ndatel, hiljem on see tema jaoks muutunud üha enam töövahendiks, vaheetapiks.
Nikolai Kormašovi näitust "Tuttavad näod" saab vaadata 2. novembrini.
Autor: Tiina Kolk