Uudised
Ain Alvela
21. oktoober 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõrge laega laohoone annab kasvuruumi

Kinnisvaraarendaja Q Vara alustab Rae vallas Tallinna ringtee naabruses 17 hektari suurusel maa-alal kaupade ladustamiseks, kaubakäitluseks ja väiketootmiseks mõeldud Terminal nr 11 laopargi rajamist kolme boksideks jaotatud hoone ehitamisega.

Samas avaldavad mõned ärimaade müügispetsialistid kahtlust, et säärase arendusprojektiga olnuks õige aeg turule tulla aasta eest, sest ettevõtted soovivad üürimise kõrval üha rohkem lao- ja tootmishooneid ka päriseks osta.

Nimi Terminal nr 11 tuleneb Tallinna ringtee ametlikust maanteenumbrist.

OÜ Q Vara müügidivisjoni juhi Andre Poopuu sõnul on eesmärgiks pakkuda müügiks tavalisest väiksemaid laopindu ning keskenduda väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, et need saaksid minimaalse investeeringuga eeskujulikes tingimustes tegevust alustada või kättevõidetud tasemelt arenguhüppeks hoogu koguda. Poopuu hinnangul on tegemist tootega, mis kinnisvaraturul siiani puudub.

"Üks eripära on see, et meie laobokside kõrgus ulatub 10,2 meetrini, praegu leidub turul peamiselt kuni 8 meetri kõrguseid hooneid," selgitab ta. "Nõnda saab ettevõte kaubamahu suurenedes n-ö kõrgustesse areneda. Või paigutada kõrgemale laoriiulid, all aga tegeleda kaubakäitlusega."

Ettevõtte äripindade projektijuht Jaak Puistama märgib, et enne kontseptsiooni koostamist sai tehtud põhjalik turu-uuring, mis selgitas välja, et rajatavate hoonete sihtgrupp hõlmab umbes 3000 firmat. Põhiliselt ollakse orienteeritud küll kaubanduse, transpordi ja ladustamisega tegelevatele firmadele, aga ei välistata ka väiketootmise arendamist.

Puistama selgitab, et Terminal nr 11 kontseptsiooni ja hindade kujundamisel lähtuti keskmise ettevõtte senise rendikulu suurusest Tallinnas Laki tänaval või Suur-Sõjamäe teel asuvates laopindades boksi ostmisel tekkiva laenu kuumakse suurusega võrreldes.

"Boksi ostes peaks laenu tagasimakse kuus jääma samasse suurusjärku," kinnitab ta.

Alar Suurväli, ASi Kliimaseade juhatuse liige

AS Kliimaseade ostis Q Vara arendusalale 2500 m2 suuruse krundi, et rajada sinna kontor, laohoone ja esindussalong, kus saaks eksponeerida näidistooteid.

Ostu puhul oli eelkõige määravaks hind, sest saime krundi teiste pakkumistega võrreldes suhteliselt soodsalt kätte. Teine arendusprojekti kasuks rääkiv argument on logistiliselt soodne asukoht. Meile on oluline, et suured veoautod tõrgeteta ligi pääseks ja seal on see tagatud.

Paari-kolme aastaga tahaks maja valmis saada.

Tanel Olek, Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade osakonna juhataja

Eestlastele on omamine alati olnud loomupärane ning selleks on vaja, et keegi pakuks pindasid ka müügiks.

Asjal on ka üks miinus - tänast turusituatsiooni ja pankade poliitikat silmas pidades võib realiseerimisaeg ootuspärasest pikemaks venida. Turule sisenemine oleks pidanud toimuma umbes aasta varem. Praegu võib see panna projekti lohisema ja kui arendaja ei ole tugev, võib see pärssida kogu projekti. Potentsiaalse turu haaramiseks oleks võinud võimaldada ka bokside üürimist.

Üldiselt kogunevad sellistesse parkidesse firmad, kes tekitavad omavahel sünergia. Ka konkurentidega kõrvuti olemine on tugevus, mitte nõrkus.

Kui ostjaid ei peaks leiduma, tuleb arendajal ümber orienteeruda ja pakkuda pindasid üürile. Kui hooned on valmis kasutamiseks, ei tohiks üürnike leidmisega muret olla.

Ilmar Metsma, ASi Laomaailm müügidirektor

Laomaailma ja Q Vara koostöö sai alguse viimase algatusel kogu ala kontseptsiooni ja hoonete tehniliste lahenduste väljatöötamise käigus.

Peamised küsimused tekkisid hoone projekteerimisel - millised riiulisüsteemid ja missuguse tehnikaga peab arvestama, milliste tehnika liikumisvajadustega peab kauba käsitlemisel arvestama, milline peab olema põranda kandevõime üle 10 m kõrguse riiulisüsteemi puhul, uste sobivaima lahenduse väljatöötamine jne.

Muidugi tuleb jälgida ärihoonete turu arengut ja arvestada paindlikult klientide kasvavaid nõudmisi, sest selleta ei toimu arengut.

Projekti edukuse võti võib peituda sünergia tekkimises. Esimesed pinnad soetanud firmad tunnevad, et saavad rohkem valida. Järgmised hindavad olemasolevaid firmasid ja nende potentsiaali.