Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laopinda saab kergesti ümber kolida
Konsultatsioonifirma Colliers International vanemkonsultant Eugen Aarna kinnitab, et laopinna ümberkujundamine, kohandamine vastavalt pikaajalise üürniku vajadustele on Eestis tavapärane praktika. "Enamasti ehitataksegi laohooned selliselt, et neid oleks võimalik väikeste kulutustega ümber kohandada. Tihtipeale korraldab ümberehituse üürileandja ja omal kulul," märgib ta.
Uute laopindade ülepakkumist Aarna sõnul oodata ei ole, küll aga võib varieeruda tootlikkus. Arendajad arendavad suuri laopindu valdavalt siiski vastavalt eelkokkuleppele tulevase ankurrentnikuga ehk vastavalt nõudlusele.
"Praegu valitseb ärikinnisvara turul selge puudus kvaliteetsetest laopindadest," väidab ta. Ta lisab, et turul on piisavalt vabu krunte, millel saab laopindu arendada.
Suurematest ja laopindadeks sobivatest arendusaladest võib esile tuua Põhjaranna Äripargi Muuga sadama ja Peterburi tee vahel.
BPE Kinnisvaraekspert maakler ja hindaja Ennu Susi sõnutsi on laopindade turu areng olnud suhteliselt stabiilne juba mõnda aega. Seda näitab ilmekalt ka väljastatud ehitus- ja kasutuslubade maht Tallinnas ning Harjumaal.
Susi möönab, et kui mõned aastad tagasi oli esmaseks omakasutuse eesmärgil ehitamine, siis viimasel ajal on märgatavalt kasvanud ka nn spekulatiivsetel eesmärkidel arendamise osakaal. Mitmed ettevõtted on lisaks oma vajadusele ehitanud ka täiendavat pinda väljaüürimise eesmärgil. Samas - vaid spekulatiivseid projekte on ette võetud üksikuid.
Arendajate-investorite tüüpiline skeem on siiani olnud selline, et arendama hakatakse alles siis, kui üürilepingud sõlmitud. Susi väidab, et nõudlus ca 300-1000 m" heas asukohas ja seisukorras laopindade järele ületab pakkumise.
Tulenevalt majanduse jahenemisest võib oodata ka teatavat nõudluse langust. Kuna praegu on mitmed arendused pooleli, on lähiajal oodata pakkumise kasvu ka uute pindade osas, lisaks võimalik pakkumise täienemine, mille tingib mõne ettevõtte tegevuse lõpetamine. "Kindlasti võib aga väita, et paljud kavandatud projektid peatatakse ja need jäävad ootama paremaid aegu," märgib ta.
Haruldane on see, et väljastatud ehituslubade ja kasutuslubade mahud on ligilähedaselt sarnased, st kavandatu on pea sajaprotsendiliselt lõpuni ehitatud.
Kinema avas mais 2007 Jüri tehnopargis oma uue müügi- ja logistikakeskuse, kolides ümber Pärnu maanteel asuvalt pinnalt.
Kui välja jätta kolimise endaga seotud ajutised ebamugavused, siis muutus töötajates negatiivseid emotsioone ei tekitanud. Transpordilahendused vaatasime paberil üle ja nendele, kellele see muret võis valmistada, leiti sobiv lahendus.
Kontori kolimise pärast keegi töölt ära pole läinud ja töötajad on rahul. Muutsime asukohta ju ikkagi sellepärast, et suuremat ja paremat pinda saada. Kindlasti on tänased töötingimused mugavamad, keskkond rahulikum ning asukoht logistiliselt soodsam.
Transpordi koha pealt võiks kindlasti välja tuua ka selle, et Tallinnast välja kolides lahenes nii parkimise kui ka ummikute probleem.
Inimesed jõuavad tööle õigel ajal ja logistiliselt mingeid probleeme tekkinud pole. Pigem on linnast välja kolimine pluss transpordifirmadele, kellele hea ühendus põhimagistraalidega on hädavajalik, samuti on autodel lihtsam manööverdada ja ummikuid vältida.
Kolimise miinusena võib välja tuua olukorra, kus firma omab piirkonnas esimest hoonet ja ülejäänuid alles ehitatakse. See on probleem aga pigem algfaasis olevates arenduspiirkondades.
Kulude suhtes oleme kindlasti võitnud, sest maa juba on odavam. See andis võimaluse ehitada suurem hoone koos parkimisplatsi ja haljasalaga.
Linna keskel on otstarbekas paikneda teenindus ja spetsiifilise ärivaldkonnaga asutustel, teistel firmadel soovitan julgelt tehnoparkidesse kolimisse investeerida.