Metsaraiuja lootis maadevahetusele

Kristina Traks 22. oktoober 2007, 00:00

Asjale lisab vürtsi see, et veel tänavu kevadel teatas keskkonnaministeerium Suurupis hulga krunte omavale Balti Finantseerimisasutuse ASile, et looduskaitseala firma maadele ei tule, sest sealset haruldast metsa saab kaitsta valla üldplaneeringuga. Paar kuud tagasi aga otsustas ministeerium siiski kaitseala luua.

Nii hakkaski kireva taustaga Balti Finantseerimisasutuse AS nõudma, et veel enne maa looduskaitse alla võtmist annaks ministeerium talle garantii maade edaspidise vahetamise kohta. "Balti Finantseerimisasutuse AS palub peatada Suurupi looduskaitseala moodustamise, kuni ettevõtte ja keskkonnaministeeriumi vahel maade ostmist ja vahetamist puudutavate läbirääkimiste lõppemiseni," kirjutas firmat esindav vandeadvokaat Asko Pohla oktoobri alguses ministeeriumile. Reedel Asko Pohlat kommentaarideks tabada ei õnnestunud.

Keskkonnaministeeriumi abiminister Rita Annus ütles, et firma on küsinud konkreetseid maatükke. "Jutt on käinud sama valla piires asuvatest maadest, mis asuksid võimalikult lähemal merele ja kus oleks ilus loodus," rääkis Annus. "Kuid me ei saa ju sõlmida selliseid eelleppeid, kui veel nende maa pole looduskaitse alla võetudki."

Annuse sõnul on Suurupis kavas looduskaitse alla võtta umbes 100 hektarit metsa, millest suure osa moodustaksid Balti Finantseerimisasutuse krundid. Algselt plaanis firma need maad elamukruntideks jagada. "Kõige väärtuslikuma metsa - vana ja puutumatu kuusiku - on nad nüüd maha raiunud," ütles Annus. "Olukord on väga ebameeldiv."

Kaitseala moodustamine võtaks Annuse sõnul minimaalselt aega kaks kuud, kuid tegelikkuses ilmselt kauem.

Suurupis metsa raiuv Balti Finantseerimisasutuse AS on laenukontor, kes annab laenu firmadele, kes seda pangast ei saa.

Firma omanikud peidavad end Iisraelis ning firma juhtkonnast on aegade jooksul läbi käinud vägagi värvikaid tegelasi. Üks neist, 2003. aastal tapetud Aleksandr Kolektorit seostati 2000. aastate alguses Roomassaare sadama kaudu toimunud salakütuseveo juhtumiga. Eestisse toodi ligi 7000 tonni bensiini ja maksmata jäi kümneid miljoneid kroone makse.

Eelmisel aastal andis ettevõte laenu 767 miljonit krooni ehk veerandi võrra enam kui aasta tagasi.

Suurem ettevõtte tulu tuli eelmisel aastal Ukrainast, kus Balti Finantseerimisasutusel on kaks tütarfirmat, mis osutavad Kiievis pangateenuseid. Ukraina kahes firmas töötas eelmisel aastal 166 inimest.

Praeguse aasta ühe eesmärgina nimetab ettevõte kinnisvara arendamist Tallinnas.

Kasumit teenis ettevõte eelmisel aastal 12 miljonit krooni.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing