Milline on sinu finantstervis

Kata Varblane 22. oktoober 2007, 00:00

Eesti elanikest peab oma eluviise tervislikuks 37 protsenti. Samas on tööealisest seltskonnast investeerimisfondidesse oma raha paigutanud kõigest kaks ja börsiettevõtete aktsiaid omab kolm protsenti. Nende arvude kõrvutamine näitab, et suur osa inimestest, kes loodavad tervislike eluviiside abil kaua elada ja mõnusat vanaduspõlve veeta, peavad tulevikus pettuma. Sest tervise eest hoolitsemise kõrval pöörame liialt vähe tähelepanu oma elatustaseme kindlustamisele.

Suurim takistus on esimese sammu tegemine - ei suudeta langetada otsust, et just nüüd ja just sellisesse fondi/aktsiasse hakkan investeerima. Tuuakse igasuguseid takistavaid argumente. Investeerimisest loobumise põhjenduseks tuuakse asjaolu, et säästmiseks pole piisavalt raha - kui rikkamaks saan, hakkan säästma ja investeerima. On ka lihtsalt äraootavaid seisukohti, loodetakse riigi ja valitsuse sammudele säästmise ja investeerimise soodustamisel. Nt eraisiku investeerimistulu tulumaksuvabastusele.

Rahapuuduse argument on naeruväärne, kui vaadata hiljutist osturallit, kus üksi Kaubamaja müüs 52 miljoni eest ja külastajaid oli kokku 400 000. Kui kogu kuu sissetulek kulub argikulutustele, tuleks tõsiselt üle vaadata tarbimisharjumused ja prioriteedid.

Raha säästmine peab olema väga selge otsus. Igakuise raha kõrvalepanekuga harjub enamasti niisama kiiresti, kui muutub märkamatuks palgatõus. Kui palk tõuseb tuhat krooni, on see mõne kuuga meelest läinud. Ning suurema sissetulekuga kaasneb kohe ka suurem tarbimine, mitte säästmise alustamine või investeeringute suurendamine.

Skeptikute sõnul pole mõtet säästa, sest inflatsioon on suurem kui säästudelt teenitav tulu. Tõsi, raha kodus sukasääres või lihtsalt arvelduskontol hoides võib see väide tõesti paika pidada. Ka poodlemisega tegeldes on selge, et täna ostetud kauba väärtus hakkab vähenema juba homme. Seepärast tuleb säästud mõistlikult tulu teenima paigutada. Mõnda fondi või aktsiatesse investeeritud summa võib hoopis tulu teenima hakata. Lühiajaliselt võivad ka väärtpaberiturud langeda, kuid pikas perspektiivis on tulu teenimine vägagi tõenäoline. Ning mida pikem on investeeringuperiood, seda suurem on tõusupotentsiaal ja ka tootluse efekt.

Tervislike eluviiside harrastamise olulisusest on paljud juba aru saanud, samale tasemele tuleks jõuda ka oma finantstervise eest hoolitsemise osas. Tarbimist võiks võrrelda rämpstoidu söömisega - korraks täidab hästi kõhtu, aga pikemas perspektiivis kahjustab tervist. Seega on investeerijad justkui tervisesportlased, kes hoiavad end vormis, et ka tulevikus elada vähemalt sama hästi kui täna ja loodetavasti oluliselt paremini.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing