Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Naftaturul käib kõva köievedu

Enamik pessimiste ehk nn karusid näeb nafta reaalse hinnavahemikuna 45-65 dollarit barreli eest.

Aga isegi kõige pessimistlikumad neist nendivad, et langus võib tulla alles siis, kui naftahind on juba tõusnud nii kõrgele, et hakkab nõudlust oluliselt vähendama - näiteks muudab inimeste transpordiharjumusi.

Analüütikute väitel on investorid üha enam energiafutuuridele (tulevikutehingutele) panustamas ja üha enam eemaldumas näiliselt väheatraktiivsetest aktsiatest, võlakirjadest või valuutast.

Kauplemiskäibed kasvavad aga tänu lihtsalt kasutatavatele elektroonilistele naftakauplemise platvormidele plahvatuslikult, kirjutab The Wall Street Journal.

Merrill Lynchi asejuht ja energiapankur Thomas Petrie rääkis eelmise nädala lõpul toimunud naftateemalisel konverentsil Houstonis, et naftahind võib kerkida ka 120 dollarini.

Kui arvestada inflatsiooni, on praegune naftahind veel 1980. aastal tehtud 101,7 dollarilisest tipust 12 protsenti madalamal. Sõltumatu energiaökonomist Philip Verleger usub aga nafta hinna kerkimist järgmise dekaadi alguses isegi 200 dollarini.

Naftaturg on tõusnud iga vihjega, mis viitab varude vähenemisele, samas ei ole hind nende murede haihtumisel samavõrra tagasi langenud.

Möödunud nädala pingestunud konflikt Türgi ja Iraagi vahel oli viimaseks tarnete häireid puudutavaks hirmukatalüsaatoriks.

Samas ütlevad mitmed naftaveteranid, et piiriülene vastasseis ei ole maailma varudele eriliseks ohuks.

"Ma olen kuulnud, et Iraagist ei tule nagunii eriti naftat," sõnas varahaldusfirma SAM Advisorsi president William Smith, viidates Iraagi naftaekspordi halvatusele pikaajaliste sõjapingetel tõttu. "Ja nüüd äkki on see probleem?" oli Smith hämmeldunud.

Naftakarude arvates on varud nõudlusega tasakaalus. Kuigi viimastel kuudel on laoseisud nii USAs kui ka üldse maailmas veidi nukramaks muutunud, on need jäänud ikkagi korralikule tasemele. Samal ajal kui naftanõudlus Hiinas ja Indias aina suureneb, on see lääne riikides olnud stabiilne.

Pessimistid märgivad, et USA majanduskasvu aeglustumine tähendab alanevat naftanõudlust, mis omakorda võib musta kulla hinnalt pühkida rohkem, kui inimesed arvavad.

USA energeetikaministeeriumi analüütikud seadsid eelmisel nädalal ennast karulaagris sisse, öeldes, et OPECi septembris tehtud otsus suurendab eksporti poole miljoni barreli võrra päevas ja USA sesoonselt madalam nõudlus aitab raputada naftahinda lähemale 70 dollarile.

Eelmise nädala esmaspäeval, kui naftabarreli eest küsiti veel 86 dollarit, avaldas Exxon Mobili juht Rex Tillerson, et nii kõrget hinda on raske põhjendada. "Nii palju kui mina tean, ei ole kellelgi täna toornafta saamisega probleeme," lisas ta.

Optimistid ehk pullid väidavad aga vastu, et nõrgenev dollar toetab ka USA valuutas kaubeldava nafta hinda.

Sama barreli eest tuleb seetõttu välja käia rohkem rohelist paberit. Citigroupi energiaanalüütik Tim Evansi sõnul sellega aga toodud loogika ka lõppeb, sest näiteks 22. augustist on dollar nõrgenenud 4,5 protsenti, nafta hind tõusnud aga 29 protsenti. "Ärme otsime toornaftaralli põhjuseid dollarist," ütles Evans.

Nafta hinna on uutele rekorditele aidanud ka spekulatiivne raha - kui erinevad fondid naftale ei panustaks, oleks hind ka madalam. Goldman Sachsi tooraineanalüütik Jeffrey Currie pakub, et spekulatiivne raha võib barrelihinnale lisada viis kuni kümme dollarit.

OPECi peasekretär Abdalla Salem El-Badri ütles eelmisel nädalal, et OPECi arvates fundamentaalnäitajad praegust kõrget hinda ei toeta.

"Hinnad on tõusnud suuresti tänu turuspekulantidele," märkis El-Badri.