Riigi raha tahavad teed ja transiit

Jaana Pikalev 23. oktoober 2007, 00:00

Uurides riigieelarve eelnõust, mis otstarbeks tuleval aastal riik transpordi sektorisse raha annab, avaldasid ettevõtjad omapoolsed ettepanekud.

Transestonia, Sadamate Liit, Sadamaoperaatorite Liit, Transiidiassotsiatsioon ning mitme transiidiklastri esindajad tegid ministeeriumile ühisettepaneku, milles rõhutati vajadust kiiremas korras rajada Muuga sadamasse tänapäevane konteineriterminal, mis oleks võimeline võtma vastu ookeanilaevu.

Samuti vajab kiiret väljaehitamist Koidula raudtee piirijaam ning kapitaalremonti Narva piirisild.

"Riigil on mõistlik suunata eelarvelised vahendid eelkõige selliste infrastruktuuri objektide arendamisse, mis aitavad enim kaasa tulude teenimisele ning sisemajanduse koguprodukti kasvatamisele," võtab ettepanekud kokku Transestonia juhataja Illimar Paul.

Rahvusvahelise koostöö edendamise kohta on eelnõus öeldud, et horisontaalse transpordipoliitika arendamiseks on riik alustanud Koidula raudtee piirijaama ehitusega ning otsustatud on Soomega raudtee-praamiühenduse loomine.

Et aga raudtee taas Eesti riigi omandisse kuulub, pakub ekspedeerimisega tegeleva firma Estma OÜ tegevjuht Teet Tammiste, et investeeringud võiksid minna vagunipargi täiendamiseks, kuna napib vaguneid, millega kaupa Venemaale saata.

"Raudtee vajaks kõvasti investeeringuid. Tänini ei ole ehitatud veterinaarkontrollipunkti, mistõttu on liha ja toiduainete transportimine raudteel keeruline," kirjeldab Tammiste veel raudtee kitsaskohti.

"Räägitakse küll reisirongide täiendamisest, kuid see ei toida süsteemi ära. Toidab liiklus ida suunas," toonitab Tammiste.

Raudtee olulisust toob esile ka SP Transit Eesti ASi tegevjuht Roman Loov, lisades tähtsuse järjekorda ka teede ehituse.

Tõsi küll, riigimaanteede korrashoiuks kulub eelnõu seletuses 814 miljonit krooni.

TNT Eesti tegevjuht Lauri Liipa sõnul peaks riigi prioriteet olemagi teedeehitus, sest sadamad, lennujaamad ja piirijaamad on viimastel aastatel juba isegi kiiresti arenenud.

"Kaua veel tahame elada riigis, kus Tartu maantee laiendamise tarbeks n-ö napib laipu?" kommenteerib Liipa.

Illimar Paul lisab ka ettepaneku välja töötada raskeveokimaksu kogumise süsteemi Eesti riigimaanteedel, mis võimaldab teenida tulu Eestit transiidina läbivailt välismaistelt veokitelt.

Eeldan, et kümne aasta pärast tuleb suur osa lennujaamast kolida linnast eemale nagu teistes Põhjamaa riikides. Praegune kitsikus piirab oluliselt lennundusega seotud äritegevuse arengut.

Teedeehitus on jäänud oma arengus mõned aastad vajadustest maha ja see annab liikluses, eriti just kiirkulleritele, valusalt tunda. Olukorra lahendamiseks peaks suunama piisavalt ressursse teedeehitusse, et "tulekustutamise" asemel välja töötada toimiv liiklusskeem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:07
Otsi:

Ava täpsem otsing