Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Dieettoituga tasub piiri pidada

Signe Sillasoo 24. oktoober 2007, 00:00

Toitumisspetsialisti Kätrin Karu sõnul tuleb eri märgistusega toodete tarbimisel jälgida eelkõige nende koostist ja toitainete sisaldust. "Light-toodetele soovitan eelistada kindlasti tavatooteid, mis on oluliselt naturaalsemad ja looduslähedasemad," kinnitab Karu. Erimärgistusega toidukaubad võivad tema sõnul sisaldada tavatoodetega võrreldes rohkem suhkrut, suhkruasendajaid, paksendajaid, värv- ja aroomaineid või lõhnatugevdajaid, mis tervise seisukohalt pole kindlasti mitte parim variant.

Spetsialisti kinnitusel on suur osa "dieet", "fit", "suhkru-" või "soolavaba" märgistusega toodetest mõeldud kasutamiseks kindlale sihtgrupile - kaalulangetajatele, diabeetikutele, allergikutele ja teistele, kel on söögi osas spetsiaalsed nõudmised.

Ka Kaalujälgijate esindaja Anne Piirsalu sõnul annavad paljud tooted märgistusega "suhkruvaba" või "dieet" nii kaalust alla võtta soovivale kui ka tervislikult toituda eelistavale inimesele ekslikku informatsiooni ja teevad eesmärgi saavutamisel kasu asemel hoopis kahju. "Sellise märgistusega toodetes võib olla suhkur asendatud suhkruasendaja või fruktoosiga ning sisaldada sama palju energiat kui tavaline suhkur. Saleneja seisukohalt ei ole see kergem variant," toonitab Piirsalu.

Lisakilosid võib juurde tuua ka diabeetikutele mõeldud toiduainete teadmatu tarbimine. Stressi tekitavaid kilosid lisandub pidevalt, kui ei olda kursis faktiga, et spetsiaalse suunitlusega diabeettoodetes on rasvasisaldus tavatoodetega võrreldes sageli suurem. "Rasvavabu tooteid ei oska kellelegi soovitada, pigem tuleks kasutada ikka mõõduka rasvasisaldusega tooteid, nagu näiteks rasvata piima asemel 2,5% rasvasisaldusega piima," lisab Kätrin Karu.

Kaalu langetamisele ja tervislikkusele viitavate märksõnadega toodete üha laiemas valikus poelettidele jõudmine ei tähenda kummagi spetsialisti sõnul seda, et neid võiks süüa rohkem ning sagedamini. "Tasakaalus peab olema üldine energiabilanss. Sealt edasi tuleks jälgida, et menüüs oleks tasakaalus ka valgud, rasvad ja süsivesikud. Ei ole ühtegi toiduainet, mis ei tee paksuks, kui seda liiga palju süüa," rõhutab Karu.

Anne Piirsalu kinnitab, et mõne aastaga on toiduainetööstus palju edasi arenenud ja hakanud üha rohkem tootma uusi, endisest lahjemaid tooteid, kuna nende järele on nõudmine. "Ja see on hea. Tarbijal tasuks siiski lahja- ehk light-sõnaga märgitud toodete etiketilt vaadata kindlasti ka rasvasisaldust või energiahulka, mis peaks seal olema," märgib ta.

Tervise Arengu Instituudi toitumiseksperdi Tagli Pitsi sõnul on kehakaalu ja tervise seisukohalt kõige õigem lähtuda neljast põhitõest - toituda tuleb mitmekesiselt, tasakaalustatult, mõõdukalt ja vastavalt vajadusele.

Pitsi sõnul ei ole dieettoitude rohke tarbimine figuuri hoida soovivatele inimestele võluvits, mis liigsete kilode kogunemist ennetaks. Tema sõnul oleks parem neid päevast päeva suurtes kogustes mitte süüa. "Rõhku peaks pöörama tervislikule toitumisele. Toodete, mille peal on "light" ja "dieet", söömine ei päästa küll kedagi," ütleb ta. Eriti ettevaatlik tuleks Pitsi sõnul olla selliste toodete andmisega lastele, sest tihti kaasneb vähendatud rasvasisaldusega toodetes teiste lisaainete kasutamine.

Mida tähendavad pakendeil märgistused "dieet", "light", "fit", "lahja", "vähese rasvasisaldusega", "bio", "rasva-" või "suhkruvaba"? Mis ettekirjutustele peaksid antud märgistustega tooted vastama?

Nende kasutamine pole kohustuslik, kuid sageli lisatakse need vabatahtlikult, et tarbijale täiendavat infot anda ja toodet teistest paremini eristada. Selline teave ja tootemärgistus tervikuna ei tohi tarbijat eksitada. Näiteks on keelatud toidu, sh toidulisandite märgistusel viidata kaalu vähendamise kiirusele või määrale. Seega ei tohi öelda, et seda toodet tarbides kaotate ühe kuuga kolm kilo.

Kui eesmärk on vähendada rasva, suhkru või energia tarbimist, on väidete kõrval abiks toitumisalane teave ehk toitainete numbriline sisaldus. Nii on mugav võrrelda, millises tootes on vähem kaloreid, rasva jms ning kas see erinevus on tarbija jaoks oluline.

Väiksema suhkru-, rasva-, või energiasisaldusega tooteid eelistades tuleks jälgida, et säiliks toitumise mitmekesisus ja toitainete kvaliteet. Abiks on toidu koostisosade loetelu. Kuna selles tuuakse koostisosad sisalduse vähenemise järjekorras, saab tarbija hinnata, kas toote põhikoostis vastab ootustele. Toitu ei saa jagada tervislikuks ja mittetervislikuks, oluline on tarbimise sagedus ja kogus. Organism vajab eri toitaineid ja lihtsaim on neid saada mitmekesiselt toitudes.

Märked ja nende tähendused toitainete pakendeil

Toode, mis ei sisalda energiat üle 40 kcal (170 kJ)/100 g tahke aine kohta või rohkem kui 20 kcal (80 kJ)/100 ml vedeliku kohta.

Toode, mille energiasisaldust on vähendatud vähemalt 30%, tuues välja omaduse(d), millest tulenevalt toidu üldine energiasisaldus on vähendatud.

Toode ei sisalda energiat üle 4 kcal (17 kJ)/100 ml.

Toode, mis ei sisalda üle 3 g rasva 100 g tahke aine kohta või 1,5 g rasva 100 ml vedeliku kohta (1,8 g rasva 100 ml kohta madala rasvasisaldusega piima puhul).

Toode, mis ei sisalda üle 0,5 g rasva 100 g või 100 ml kohta.

Toode, mis ei sisalda üle 5 g suhkruid 100 g tahke aine või 2,5 g suhkruid 100 ml vedeliku kohta.

Toode ei sisalda üle 0,5 g suhkruid 100 g või 100 ml kohta.

Toode, mis ei sisalda mis tahes lisatud mono- ega disahhariide ega mingit muud selle magustamisomaduste tõttu kasutatud toitu. Toidus looduslikult sisalduvate suhkrute puhul peaks märgistusel olema ka järgmine märge: "Toode sisaldab looduslikult esinevaid suhkruid."

Toode, mis ei sisalda üle 0,12 g naatriumi või samaväärse koguse soola 100 g või 100 ml kohta.

Toode, mis ei sisalda üle 0,04 g naatriumi või samaväärse koguse soola 100 g või 100 ml kohta. Seda väidet ei tohi kasutada looduslike mineraalvete jm vete puhul.

Toode, mis ei sisalda üle 0,005 g naatriumi või samaväärse koguse soola 100 g kohta.

Toode, mis sisaldab vähemalt 3 g kiudainet 100 g kohta või vähemalt 1,5 g kiudainet 100 kcal kohta.

Toode, mis sisaldab vähemalt 6 g kiudainet 100 g kohta või vähemalt 3 g kiudainet 100 kcal kohta.

Toode, milles valk annab vähemalt 12% toidu energiasisaldusest.

Toode, milles valk annab vähemalt 20% toidu energiasisaldusest.

"Bio", "öko" ja "mahe" tähistavad mahepõllumajanduslikku toodet, mis peab olema toodetud mahepõllumajanduse nõuete kohaselt. Need sõnad viitavad tootmisviisile ega sea tingimusi toitainete sisaldusele.

Sõna "dieet" võib kasutada ainult eritoidu puhul. Eritoit on ette nähtud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele, kes seedeprotsessi, ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu vajavad tavapärasest erinevat toitu.

Märgistus "dieet" ei tarvitse viidata sellele, et toit on lahja, vaid mõeldud hoopis teatud toitumisvajaduste korral. Sõna "dieet" kasutamine eritoidu märgistusel ei ole kohustuslik, küll aga peab märgistuselt selguma koostis või tehnoloogia, mis annab tootele eritoidu omadused.

"Lighti" ja "lahja" tingimus on, et mingi toitaine energiasisaldust on vähendatud 30%. Märgistuselt tuleks vaadata, millele "light" antud juhul täpsemalt viitab: kas vähendatud on näiteks suhkru-, rasva-, energiasisaldust või hoopis midagi muud.

Tervisealane väide, annab mõista, et toit ja tervis on seoses. "Fit" viitab üldisele tervisega seotud heaolule, mistõttu märgistusel võiks kaasneda täpsem selgitus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:37
Otsi:

Ava täpsem otsing