Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Karastumine eeldab ümber korraldusi igapäevaelus

Ain Kivesti 24. oktoober 2007, 00:00

Karastumine eeldab ümberkorraldusi ja uusi tegemisi-toimetusi igapäevaelus. On ju teada mitmeid teaduslikke-soovituslikke meetmeid, mis aitavad äärmuslikul aastaajal vastu pidada. Alljärgnevalt mõned nipid, kuidas lähenevale talvele efektiivselt vastu astuda ja terve olla.

Vaata üle ravimikapp - kanna hoolt, et seal oleks kergemad külmetusevastased rohud. Näiteks ravimteed, valuvaigistid ja köharohud. Nii saab haigust ravida kohe, kui enesetunne halveneb. Mida kiiremini haigusele jälile saab, seda suurem on ka tõenäosus tõsisematest probleemidest pääseda.

Põhjuseta ravimeid manustada ei tohi - külmetuste ennetamiseks ja vältimiseks ei tohi ravimeid põhjuseta manustada, püüdes end nii karastada ehk mitte haigeks jääda. See tekitab vastupidise efekti, enesetunne võib halveneda ja terviski kehvemaks minna.

Kontrolli üle oma garderoob - ilmastikule vastav riietus loob meeldiva äraolemise ning ühtlasi ka eeldused mitte külmetuda.

Riietu ilmastiku järgi - mitmekordsete ja mittehingavate riietega on palav, keha hakkab higistama ja oht haigestuda on kõrge. Samas ka liiga õhukeste riietega on oht külmetuda. Riietus võiks olla naturaalsest materjalist, kuna see hoiab kõige paremini kehasoojust ja laseb ka nahal hingata.

Pea mõõtu alkoholiga - mõõdukas kogus paneb vere kiiremini liikuma ja organism kasutab sisesooja paremini, ergutav kogus on organismi parajalt soojaks tegev. Suurema koguse puhul kaob külmakartus ja oht haigestuda on suurem. Alkohoolse joogi puhul saab rääkida vaid lühiajalisest toimest ja karastavas mõttes pole sellest kasu - pigem vastupidi.

Ära unusta kehalist aktiivsust - see et mõningad loomad-linnud koguvad talveks naha alla rasvakihti, ei tähenda, et see inimesele vajalik oleks. Füüsiliselt heas vormis inimene on külmale vähem vastuvõtlik. Kehaliselt tuim ja ükskõikne olek pole kasulik. Kuigi soovitatav on talvel kaloririkkamat toitu süüa, ei maksa liiale minna seda nõuannet ainutõena võttes. Legend, et ülekaalulistel on talvel mõnus ja soe olemine, ei vasta tõele.

Ühekordne karastusviis on kahjulik - näiteks talvel jääauku hüppamine. Loomulikult arendab selline suplus keha vastupanuvõimet, kuid iseenesest pole see veel kogu organismi tugevdav. Jääauku minekuks tuleb valmistuda samm-sammult. Ühekordne ujumine toob pigem külmetuse ja võib põhjustada haigestumist.

Harrasta uusi spordialasid - kõik meie igapäevategemistest erinevad toimetused tõstavad elukvaliteeti ja karastavad-arendavad mitmekülgselt.

Arvesta isikupära - nooremal inimesel on tugevam immuunsus, mistõttu neile ei hakka ka haigused nii kergesti külge. Väikelastega ja vanemate inimestega on vastupidi - nad on külmapelglikumad. Teades oma taluvusläve, ei teki ülepingutamise tagajärjel tervisega probleeme ning väljas olemine on meeldiv ja karastav kogemus.

Mõtle positiivselt - ära karda külma ja pimedat, negatiivselt ja pelglikult mõeldes sisestad endale hirmu. Pigem mõtle saabuvale kevadele ja soojale suvele - olgugi et kevadeni on pool aastat, läheb aeg ruttu. Positiivsete ja meeldivate mõtete teadvustamine annab jõudu juurde ja elurõõmus suhtumine karastab vaimselt ning annab kõledal ajal sisemist tuge.

Võimle ja võta jahedat dušši - võimlemine värskes õhus õhukeste riietega on karastav nii kaua, kuni pole häirivalt külm. Duši võtmist tasub alustada soojema veega, minnes järk-järgult üle külmemale ja lõppes siis, kui enam ei tunne kehalist mõnu - täpselt nagu võimlemisegagi.

Vaimne tervis sõltub füüsilisest - täiskasvanu peab ööpäevas magama seitse-kaheksa tundi, et kesknärvisüsteem saaks puhata ja üleval oldav aeg ei näiks lõputu piinana. Kui suvel võib uneajast mõnikord mööndusi teha, siis talvel tuleb kindlasti piisavalt puhata.

Toitu korralikult - kui suvel on normaalne kergemalt või mõningate mööndustega toituda, siis külmemal ajal peaks sööma korrapäraselt, et organismil oleks suuremad ja kindlamad jõuvarud. Süüa tuleb võimalikult kindlatel kellaaegadel, suvalisel ajal näksimine on tervist kahjustav ja kasutu. Eriti oluline on hommikune söömine - siis käib seedimine pärast pikka öist puhkust täielikult ja jõuvarusid piisab pikaks ajaks.

Enne magamaminekut ei soovitata süüa kaks-kolm tundi, sest seedimine takistab rahulikku und. Süüa ei tohi üleliia - seedeelundid on siis ülekoormatud ja peaaju verevarustus väheneb, tekitades loidust.

Söö vitamiine - meedikud soovitavad aastas vähemalt kahte vitamiinikuuri, enne suuremaid ilmastikumuutusi ehk enne kevadet ja enne talve. Energiakuuride abil on organism tugevam ega lase ennast kliimamuutustest oluliselt häirida. l

Allikad: Jüri O.-M. Ennet, Eerika Pukspuu

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:37
Otsi:

Ava täpsem otsing