Tasakaalustamata keskküte ajab küttekulud lakke

"Eramutel see eriti vajalik pole," osutab ALK Pipes OÜ direktor Hannes Kraav tasakaalustamise vajadusele eeskätt kortermajade ja asutuste süsteemides.

Samas peab ta iga tasakaalustamise aluseks keskküttesüsteemi täielikku õhutatust. Süsteemi tasakaalustamine peab algama juba projektis, kus määratletakse torude paksused süsteemi erinevates osades, küttekehade seadistus ja veepumba näitajad.

Kuna radiaatorsüsteemis ringleb tavaliselt vett põrandaküttest ligi neli korda enam, on Kraavi arvates eramutes keskküttesüsteemide tasakaalustamine üsna mõttetu. Siiski tuleb tasakaalustada kõiki põrandaküttesüsteeme, kuna neis on temperatuurid madalamad.

"Põhimõtteliselt on tasakaalustamine kõigi keskkütte süsteemide puhul vajalik," selgitab TTÜ keskkonnatehnika instituudi emeriitprofessor Kaido Hääl.

Süsteemi tasakaalustamine põhineb rõhukadude tasakaalul. Tasakaalustamata süsteemi ühe haru rõhukadu erineb teise haru omast. Kui rõhukadu on suurem, on vooluhulk väiksem.

Harude vooluhulki saab kontrollida tasakaalustamisemõõteventiilidega. Kui ühe haru vooluhulka piirata, siis teises harus vooluhulk suureneb. Et süsteemi tagumine ja kõige kehvemini varustatud osa saaks ka nõutavalt soojaks, tuleb pumba lähistel vooluhulka piirata. Näiteks Mustamäe ja Lasnamäe paneelmajade otsakorterid on Hääle seletusel tihti külmad kahel põhjusel. Esiteks on otsasein soojustamata. Teiseks ei jõuagi tasakaalustamata keskküttesüsteemis vajalik vooluhulk sooja tagamiseks pärale.

"Väikestes süsteemides tasakaalustamatuse vead eriti esile ei tule," osutab Hääl eramute kesküttesüsteemide tasakaalustamise vajaduse vähesusele.

Tasakaalustamine käigus mõõdetakse ASi Lavateir osakonnajuhataja Olev Vahtrase seletusel kontrollventiilide ees ja järel süsteemi rõhkude erinevust, mis peab kogu süsteemi ulatuses olema ühesuurune.

Vana süsteemi puhul tähendab tasakaalustamine tihti projekti tegemist, uue soojasõlme loomist, ventiilide lisamist ja alles siis mõõtmist.

Eramutel on keskküttesüsteemi tasakaalustamist samuti vaja! Sellist asja tuleb alati teha pärast õhutamist. Vastasel juhul on süsteemis alguses radiaatorid kuumad, kuid lõpus täiesti jahedad. Süsteemi tasakaalustamine on täiesti elementaarne. Lisaks soojuse ühtlasele jaotumisele süsteemi kõigi radiaatorite vahel aitab tasakaalustamine ka hoida küttekuludelt kokku. Algul tuleb paika saada toruliinidele pandud liiniventiilid, siis radiaatorite pealevoolud ja tagasivoolud. Rusikareegli järgi peaks kümne radiaatoriga süsteemis esimene töötama 1/10 võimsusega, teine 2/10 võimsusega ja nii edasi. Projektita tehtud eramute süsteemides saab liiniventiilideta, sättides pealevoolu ja tagasivoolu temperatuure kuni kõigi radiaatorite pealevoolu ja tagasivoolu temperatuurid on kõikjal samad. Samad peavad kõikjal olema ka nendevahelised erinevused.