Emotsionaalselt ratsionaalne Krista Kaer

Lõvitaltsutajaks või -püüdjaks, igal juhul oli soov Aafrika ja lõvidega seotud. Ilmselt juhtusin nägema mõnda Aafrikas tehtud loomafilmi, mis mulle nii sügava mulje jättis. Keskkoolis tahtsin juba tõlkijaks saada.

Kui ma midagi head lugesin, tekkis mul vastupandamatu soov seda teistega jagada. Kalduvus, et tikkusin nähtud filme või loetud raamatuid sõbrannadele ümber jutustama, oli mul juba noores eas.

Tõlkimine on huvitav, see ei muutu kunagi rutiinseks. Töö ühe raamatu piires, kui raamat on väga pikk, võib täiesti ära tüüdata. Samal ajal on kõik raamatud erinevad. Iga uus raamat on uus maailm, uus stiil, uus maailmanägemine. Ükski raamat ei kordu, iga kord sa astud uude maailma.

Tõlkijana keeletaju, kirjanduse tundmist ja empaatiavõimet, milleta on võimatu tõlkida. Sa pead suutma ennast raamatus olevasse maailma sisse kujutleda. Tõlkimine tähendab olemasoleva loo jutustamist, ainult et eesti keeles ja võimalikult täpselt olemasolevate sõnadega.

Pealiskaudsus ja lohakus. Pealiskaudsus tuleneb ka sellest, kui pead väga paljudest asjadest kas või midagi teadma.

Inimeses peab olema loomingulisust, sest tõlkimine on võrreldav muusika interpreteerimisega. Keegi ei ütle, et suurepärased viiuldajad pole loomingulised inimesed, nii ka tõlkijad. Pean silmas just ilukirjanduse tõlkijaid, sest tõlgivad ka suulised tõlgid ja tehnilise teksti tõlkijad, kel on pigem vaja täpsust ja süvenemist. Täpsust on vaja muidugi ka ilukirjanduse tõlkel. Igal raamatul on kultuuritaust, tänapäeva ilukirjandusteosed koosnevad vihjetest teistele kultuurivaldkondadele ning raamatutele, mis tuleb ära tunda.

Ühelt poolt peab olema loomingulisust, teisalt visadust ning tahtmist tagumiktunde teha. Kui raamat on vähegi kopsakam, nõuab see palju arvuti taga istumist. Tekst tuleb uuesti ja uuesti läbi võtta.

Tõlkide õpid iga raamatuga. Töö koosnebki õppetundidest ja juuste katkumisest. Kui ilmub tõlge, leiad sealt mõne vea ning mõtled, et kuidas ma seda ometi ei märganud.

Kirjastamises samuti. Ainult siis on vigadel ka rahaline väärtus. Näiteks kui raamatu tiraaži puhul oled olnud liiga optimistlik ja selgub, et rahvas ei tahagi nii paljudes eksemplarides lugeda. Või mõne autori puhul selgub, et teda ei taheta üldse lugeda. Samas mõne autori puhul ei ole ostetud eksemplaride arv suur, aga ma olen veendunud, et see raamat peab eesti keeles olema.

Maailmakirjanduse klassika peaks olema eesti keeles kättesaadav. Teisalt ma valin põhimõttel, et eestlastele kõlbab kõige parem. Kuna meid on nii vähe, siis nišikirjandust eriti välja anda ei saa. Valin raamatud, mis on omal maal tähelepanu pälvinud ja kirjandusse midagi uut lisanud. Sama kehtib ka meelelahutusžanrite puhul. Krimikirjandusestki on võimalik parim valida, samuti naisteromaanidest.

Ikka pean, käima messidel näiteks. Reisimine kulub alati ära. Ükskõik millisel alal töötades seab reisimine asjad persepktiivi. Oskad vaadata oma tegemisi ja töid teise nurga alt.

Ilmselt huvi. Uudishimu elu, inimeste ja kirjanduse vastu.

Häirib, kui raamatuteks nimetatakse asju, mis ei ole raamatud. Näiteks kui pakis on uhmer ja kaheleheküljeline vihik, ja seda nimetatakse raamatuks. Seda võiks nimetada ükskõik milleks muuks - kinkepakiks -, aga mitte raamatuks. Paraku praegu enne jõule on seda näha väga ohtralt.

On väga hea, et audioraamatud hakkavad vähehaaval tulema ka Eesti turule. Mujal maailmas on nad rohkem levinud, ehkki tiraažid ei ole ka seal suured. Teatud olukordades on audioraamatud omal kohal, näiteks kui inimesed tahavad kuulata teksti autos või seina tapetseerides. Ja kuluks ära, kui audioraamatud jõuaksid vanemate inimesteni, kelle silmanägemine ei ole enam nii hea. Samuti nägemishäiretega inimesteni.

Huvitavaid. Ükskõik, millisest vallast. Olen tõlkinud fantaasiat, ulmet, krimkasid ja kõike muud. Pole tõlkinud teaduslikke tekste ega ajalugu. Raamat peaks tõlkijale midagi pakkuma. Kas või huumorit, mille kallal natuke vaeva näha. Mingi nõks peab sees olema.

Ei ole. Ma arvan, et raamatu kirjutamine nõuab teistsugust elustiili. Kirjutamine eeldab võimalust olla palju üksi, järele mõelda, eksida ning püüda ümber kirjutada. Tõlkimine on natukene teistsugune.

Valiku tegemisel tuleks silmas pidada eriala meeldivust. Töö, mis inimese elust nii suure aja täidab, võiks pakkuda ka midagi muud peale raha teenimise võimaluse, võiks pakkuda huvi ja teostusvõimalust.

Muidugi tänapäeval õpitakse ka üsna tihti ümber. Mõned inimesed õpivad kuni neljakümnenda eluaastani ühes ja teises ülikoolis. Ka elu lõpuni õppimine on täiesti võimalik.

Käin kinos, teatris ja kontserdil. Loen. Suviti olen Läänemaal maamajas, kaevan suurima rõõmuga maad ning teen teisi maatöid.

Krista on väga suure töövõimega. Ta on peatoimetaja, aga ta ka tõlgib palju ja hästi.

Kristal on lai silmaring, suur lugemus, ta on suur filmisõber ning teab palju muusikast. Temaga on alati huvitav vestelda.

Kristal on mõnus keel - teravmeelne ja vürtsikas. Ta oskab rääkida uutest raamatutest silmade põledes, mis on kõrvaltvaatajale lummav.