Itaalias maffial sama roll kui transiidiäril Eestis

Kuulsa Itaalia maffia tulud ületavad hinnanguliselt 90 miljardi euro piiri ehk 1408 miljardit krooni, selgub uuringukeskuse Sos Impresa sel nädalal avalikustatud uuringust. See ülimalt suur number moodustab koguni 7,5 protsenti Itaalia sisemajanduse koguproduktist ehk on võrreldav kogu transiidi osakaaluga Eesti majanduses.

Endise kriminaalpolitseiniku ja riigikogu liikme Koit Pikaro hinnangul liigub ka Eesti organiseeritud kuritegevuses üsna suur raha.

"Kuritegelikud rühmitused on saanud enda omandisse või hallata suuri kinnisvaraobjekte, hotelle, kauplusi, Tallinna kesklinna kinnistuid. Samuti on neile probleemiks raha legaliseerimine," räägib Pikaro. Tema sõnul ei pea paika ajakirjanduses kunagi kõlanud väide, et Eesti uimastituru käive on aastas ligi 8 miljonit krooni. "Tegelikult on hinnanguliselt selline narkoäri nädala- või kümne päeva käive," väidab Pikaro. "Kui lisada juurde veel ka salakaubandus, siis võrdlevalt on see suurem linnade eelarvetest."

Keskkriminaalpolitsei vanemkomissari Ivo Kolgi sõnul Eesti mõistes maffiast kindlasti rääkida ei saa, kuna maffia mõiste eeldab siiski hierarhilist struktuuri ja organiseeritud kuritegevuse ja ametivõimude omavahelist kuritegelikku koostööd. "Eesti mõistes saame rääkida organiseeritud kuritegelikest gruppidest," lausub Kolgi. "Seal liikuva raha kohta hinnangu andmine oleks puhas spekulatsioon."

Pikaro sõnul tegutseb Eestis ligi 30 kuritegelikku rühmitust. Nende seas on nii varasemast säilinud tuumikuga kui ka uute liidrite ümber kogunenud ja tegutsevaid grupeeringud.

"Mõne politseiametniku arvamus, et organiseeritud kuritegevust Eestis enam polegi ja et tegutsetakse n-ö projektide alusel, on veidi ebaõige," arvas Pikaro. "Muidugi on rühmitustes üha raskem välja tuua koosseisu, kuid tuumikud on püsivad. Kasutatakse vaid eri kuriteoliinides tegutsedes eri isikuid."

Uuringukeskuse Sos Impresa uuringust selgub, et Itaalia maffia tuluallikad on traditsioonilised. Suurim osa saadakse liigkasuvõtmisest ja võlgade sissenõudmisest, milles väidetavalt oma tahte vastaselt osaleb 150 000 ettevõtjat.

Päevas saavad ettevõtjad enda kaela 1300 kuritegu, mis on üle 54 juhtumi tunnis ehk peaaegu üks kuritegu minutis.

Itaalia valitsus, kellele raport esitati, on igal juhul mures. Neil on plaanis luua väljapressimisvastaste tuutorite süsteem, kes hakkavad ettevõtjaid maffia vastu nõustama kuues Itaalia regioonis.

Tegemist ei saa mitte mingil juhul olla ametliku statistikaga. Hinnanguliselt võib suurusjärk 7,5 protsenti tõsi olla.

Maffiakohtunike Giovanni Falcone ja Paolo Bosellino mõrvamisega 1992. aastal ja vana kooli maffiapealiku Salvatore Riina eluks ajaks trellide taha saatmisega 1993. aastal saabus Sitsiilia maffia uus ajajärk: loobuti traditsioonilisest vägivallast, kuna see hakkas uues infoühiskonnas takistama suure raha teenimist. Kõige paremini iseloomustab seda muutust ühe politsei erilindistuse stenogramm, milles üks Sitsiilia maffia juht soovitab oma pilgud suunata Brüsseli poole, et oma pikk käsi sealt tuleva suure raha järele saata.

Eesti demokraatiale ei ole ohtlik mitte organiseeritud kuritegevus, vaid hoopis pealetungiv Venemaa tüüpi oligarhia. Sarnane asjade käik on juba täna rängalt destabiliseerinud Läti riiki. Eestile on ohtlik oligarhia edasiarenemine, kus riigi raha väikese grupi taskutesse kühveldamiseks kasutatakse teadlikult juba sissesöödetud üksikuid poliitikuid ja munitsipaalvõime.

Äri stabiilsuse tagamiseks ja protsesside mõjutamiseks soovitakse kahjustada eriteenistusi või neid kontrollida. See sündroom on arenenud ja ohtlik.

Kui rääkida rahast, mis liigub kuritegelikus maailmas ehk näiteks narkokaubanduses, ja rahast, mis liigub niinimetatud legaalse oligarhia kaudu ehk mitte vabaturu reeglite kohaselt, vaid suunatud pakkumise korras, siis tuleks rääkida paljudest miljarditest.