Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

FT: Põhjala januneb Balti tööjõu järele

ÄP 26. oktoober 2007, 00:00

Sisseränne ELi uutest liikmesriikidest on praegu suurim alates 1970. aastatest, mil Põhjala riigid oma uksed Lõuna-Euroopa sisserändajate ees sulgesid. Täna on enamik tulijaid Poolast ja Balti riikidest.

"Minu suurim luupainaja ei ole sugugi see, et siia tahab tulla 300 000 inimest, vaid et me teeme küll reeglid lihtsamaks, kuid ikka ei suuda siia piisavalt inimesi meelitada," ütles lehele Rootsi migratsiooniminister Tobias Billström.

Tööjõupuudus pidurdab majanduse kasvutempot ning muudab Põhjala riikide kulukate sotsiaalkindlustussüsteemide rahastamise raskemaks. Billströmi sõnul tuleks Lõuna-Rootsi haiglad suvel lausa kinni panna, kui välismaine võõrtööjõud välja ei aitaks.

Soome tööandjate keskliidu juht Jussi Järventaus tunnistab FT-le, et tööjõuprobleemid on peaaegu igas sektoris. Eriti on puudus oskustöölistest ja inseneridest. Rootsi suurettevõtjate ühenduse Svenskt Näringsliv peaökonomist Stefan Fölster ütles, et firmad on külmutanud suured investeeringud, kuna töölisi on raske leida.

Põhjala ei ole tööotsijatele esmane eelistus - põhjuseks suured elamiskulud ja kõrged maksud. Samal ajal tõusevad palgad ELi uutes liikmesriikides kiiresti - Lätis mullu 30%, mis tähendab, et tööjõu väljavool pidurdub.

Kõik Põhjala riigid on hiljuti välja hõiganud oma immigratsioonipoliitika muutmise plaanid.

Rootsi valitsus pakkus suve lõpul välja, et firmad saaksid vabalt välismaalt töölisi otsida ega peaks seda eelnevalt enam riigiametite ja ametiühingutega kooskõlastama. Taani valitsus avalikustas sel kuul plaanid töölubade süsteemi lihtsustamiseks, et tuua riiki juurde eelkõige kvalifitseeritud töökäsi. Oma poliitikat on ümber kujundamas ka Norra. Soome teeb aga panuse eelkõige endistele Nõukogude Liidu riikidele. Praegu on Soomes juba 47 000 venekeelset sisserändajat, kes moodustavad koguarvust kolmandiku.

Eli Lilles, sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
Tervishoiutöötajate vaba liikumist võimaldav tõend on 1. oktoobri seisuga on tänavu vormistatud 148 tervishoiutöötajale, sealhulgas 78 õele.

Kõige rohkem soovitakse tööle minna Soome, Inglismaale ja Rootsi. Kõige suurem soov välismaale minna on 20-29aastastel, neile järgnevad 30-39aastased tervishoiutöötajad. Välismaale on tööle läinud umbes 2,1 protsenti tervishoiutöötajatest. Võrreldes eelmiste aastatega on välismaale tööle suundumiseks tõendi võtjate arv vähenenud.

Tervishoiuameti andmetel on alates ELiga liitumisest välismaale tööle läinud 231 arsti ja 106 õde. Lahkujate nimekirja lähevad ka need arstid, kes töötavad nädalalõputi näiteks Soomes.

Herdis Ojasu, Tööõigusbüroo Labour Consulting/juhatuse liige, Personalipunkt Extra/juhatuse liige
Soome tellimuste arvu suurenemist oli märgata umbes aasta tagasi, kuid olime juba olukorras, kus vabu töökasi ka Soome enam piisavalt leida ei õnnestunud. Viimase aastaga on Soome ettevõtted hakanud värbama töötajaid Poolast.

Norra ja Rootsi tellimusi palju pole ja enamasti takerduvad need maksusüsteemi jäikuse ja kohapealsete ametiühingute vastuseisu taha. Tihti on just Rootsi ja Norra ettevõtted üritanud pakkuda Eesti töötajatele riigi keskmisest madalamat palka ja selliseid tehinguid me aktsepteerinud pole.

Eestist siiski korralikku tööjõuvahendajast partnerit neile riikidele ilmselt siiski ei saa. Mõned näited n-ö tavatellimustest: 120 IT-spetsialisti Norra, 150 puuseppa, 80 ehitajat Rootsi jne. Sellist arvu me Eestist inimesi ei leia, osaline tellimuste täitmine on neile vähe huvi pakkunud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing