Meelis Kubits - Suurärimeeste suhete niidi tõmbaja

"Me peame olema proaktiivsed, kui tahame olla sündmustest ees," ütleb ta. "Me ei saa lubada, et saame kõnesid klientidelt, kes ütlevad: vaata, mis leht kirjutab," lisab Kubits.

Pole kahtlustki, et töö on Kubitsa jaoks nauding ja narkootikum. "See töö on olnud minu elu," ütleb ta. "Sellesse võib suhtuda nii- ja naapidi, kuid mulle ei meeldi, kui seda alavääristatakse."

Kubits on pärit Saaremaalt. Kuressaare 2. keskkoolis õppides tegi ta diskosid, mängis võrkpalli ja talle meeldisid tüdrukud. Pärast kooli lõpetamist võttis Kubits ja tuli Tallinna ning tegi oma firma.

Kubits on Eesti kitsukeses PR-maailmas kõva käsi. Kui ühiskonda mingi suurem skandaal raputab, sellelt eesriie avaneb, selgub sageli, et niiditõmbajaks on Kubits.

Kubits joob puuviljateed meega, nagu Toomas Annus samas toolis mõned päevad tagasi. Läbimõeldus kõiges avaldub ka tema sõnades.

"Ma ei oska dešifreerida, mis on õnn ja ma ei tea, mis on stress. Kui inimene läheb igal hommikul rõõmuga tööle, naeratus näol, siis see vist ongi õnn. Mulle meeldib see töö, mulle meeldivad inimesed, kes on mu ümber," räägib Kubits. "Mitte ükski klient ega kroon pole kergelt tulnud. Kuid mulle meeldib, et ausa ja tugeva tööga on Eestis võimalik nullist üles ehitada hästi toimiv professionaalne ettevõte," jätkab ta.

Kubits soovitab üles otsida kunagi Saaremaa ajalehes Meie Maa kirjutatud artikli, kuidas saarlased on ühiskonna võtmepositsioonide juures. Kubitsa kõrval olid kõrvuti president Arnold Rüütel, Jüri Pihl, Kalle Laanet, Jaan Õunapuu, Tõnis Palts, Liia Hänni jt.

"No muidugi oli uhke tunne," ütleb Kubits. "Selleks et Kuressaares prominent olla, pole palju vaja. Tähtis on edasi pürgida ja väikestest kohtadest pärit inimestel see tahe on," räägib Kubits.

Missugune peab olema inimene, kes muu seas kaitseb ränkades kahtlustustes ja süüdistustes vaevlevaid poliitikuid ja ärimehi, olenemata, kas nad on süütud või süüdi, olenemata nende poliitilisest kuuluvusest?

"Kaotasin poliitilise süütuse juba aastail 1994-1995. Muidugi, mul on oma maailmapilt, kuid see amet ja professionaalsus üsna ruttu lömastavad selle. Selles töös ei saa olla kohta isiklikel emotsioonidel," ütleb ta. Ehkki Corpore klientide seas on Eesti jõukamad firmad ja isikud, kes on nõustamise eest nõus välja käia miljoneid kroone, on Corpore mõnel juhul klientidest loobunud. "Kui oleme leidnud, et legend ei vasta tõele ja meie töö toob kaasa ebameeldivaid tagajärgi. Me siiski vaatame faktide ja emotsioonide kogumit," ütleb Kubits.

Ja kui juba esindada, siis kaitseb Kubits kliendi huve lõpuni ehk kas või seni, kuni ta ise risti lüüakse.

"Keerulistel hetkedel peame küsima, kes meile siiski palka maksab. On silmakirjalik arvata, et PR on avalikkuse teenistuses. Oleme klientide poolel. Meie kohustus on leida ajakirjanduse ootuste ja ettevõtte võimalustele vastav lahendus," lausub ta.

Kas alati esindamine keerulistes-skandaalsetes juhtumites õnnestub, on iseasi. Näiteks arvab Kubits endiselt, et Enn Pant jääb inimestele meelde Silja Line'i ostjana, mitte Tallinki juhtkonnaga Silja Symphonil pummeldanud, kala röstris kõrvetanud skandalist, kes pärast intsidenti kadus nagu vits vette. Panti esindanud Kubits Annuse puhul enam seda viga ei teinud. Vastupidi.

Annusest voolis ta elava märklaua - muidu ajakirjanikke vihkav mees andis intervjuusid pea kõikidele ajalehtedele ning esines "Aktuaalses Kaameras".

Ajad, kui firma või ettevõtte juht pöördus suhtekorraldusbüroosse palvega artikkel ära hoida, on Kubitsa sõnul minevikku jäänud.

"7-8 aastat tagasi tuldi ja küsiti: kui palju raha on vaja, et pääseda Äripäeva esikaanele? Või kui palju on vaja, et esikaanelt ära saaks? Mõlemal juhul on vastus: pakaa! No me ei tee selliseid asju. Ja kui ma teeksin, siis klient saaks esikaanelt ära ja mina tema asemele," ütleb Kubits.

"Tahtsin 10 aastat tagasi maailma vallutada, kuid kui oma tööd teha hästi, on Eestis tegevust küll. Kui ma üleüldse midagi kahetsen, siis seda, et 1999. aasta alguses oma vene sõbraga Moskvasse suhtekorraldusfirmat ei teinud. Vaat selle riski oleks võinud võtta," ütleb Kubits.

Ta paneb peene, kameeleoni kombel heikleva mantli selga ja läheb kohtumisele järjekordse potentsiaalse kliendiga.

Kubits on alati sündmuste tulipunktis, varjus, kuid siiski sündmuste keskel.

Näiteks on ta olnud nõustajaks Eesti Raudtee ja Edelaraudtee erastamisel, tema klientide nimekirjas figureerivad kõmu tekitanud Toomas Annus, Vjatšeslav Leedo, Marcel Vichmann, Oliver Kruuda ja Kalev, Ain Hanschmidt, Enn Pant ja Tallink, Ernesto Preatoni ning Pro Kapital jne.

Kubitsa paksude ja tumedate kulmude all säravad poisikeselikult pruunid silmad. Neis on kavalust aga ka kartlikkust. Ta küsib mitu korda enne intervjuud küsimusi ette ja ütleb, et avalikkuse huvi on koormav. Ta ei taha sattuda avalikkuse ette negatiivse kangelasena. Neid hetki peab ta oma karjääris ka suurimateks ebaõnnestumiseks.

Üks selline must auk sattus aastasse 2004, mil majandusminister Meelis Atonen ja Vjatšeslav Leedo kaklesid praamiliinide pärast, Atonen väitis Kubitsa Vene luurega seotud olevaks ning Kubits pöördus lõpuks riigikogu kapo komisjoni poole ning selle kohta algatati kriminaalasi.

"Laevad sõidavad, minu ees vabandati. See aeg oli hullumeelne, kuid kahe kuu pärast ei mäletanud ma seda enam. Meie õnn, et tulevad uued asjad peale," ütleb Kubits nüüd.

Oleme mõlemad sündinud Saaremaal, käinud samas koolis ja teame üksteist ligi 15 aastat. Meelise taust ei ole talle andnud erilisi konkurentsieeliseid, seetõttu on ta töös maksimalist ega looda heale õnnele.

Kui lisada kaasasündinud suhtlemisandele terav mõistus, suur lugemus, kiire reaktsioon ja tohutu töövõime, on selge, miks on ta üks tugevaimaid suhtekorraldajaid turul ja pea ainuke võimekas kriisikommunikatsiooni spetsialist. Me pole oma tööd isiklikesse suhetesse seganud. Vabal ajal on Meelis väga teravmeelne ja suure empaatiavõimega kaaslane. Tal on küll raske end töörežiimilt välja lülitada, aga viimasel ajal on ta seda siiski õppinud tegema. Enamikul meist on parimaid sõpru paar-kolm. Meelist seevastu ümbritseb suur hulk lähedasi ning pikaajalisi kooli- ja malevaajast pärit kaaslasi. Eks püsivate sõprussuhete rohkus ütle ka inimese kohta nii mõndagi.

Kas Meelis on parim? Mis on parim, on küsimus. Ta on olnud tubli ja asjalik ning julge, et võtta vastu selliseid töid. Suhtekorralduses on alati oht, et raskeid kliente esindades võid ise määritud saada. Selles tööd 50% õnnestub ja 50% ebaõnnestub, on suured riskid.

Kui üks firma on veel turul ja tegutseb, on ta hästi hakkama saanud.

Eks vead tekivad ikka, kuid Kubitsa tööga pole ma peensusteni kursis. Eestis pole keegi kohutavaid vigu teinud. Eks on ka teisi tegijaid, kel on tulnud esindada kriisisituatsioonis kliente, näiteks Margus Mets, Hill&Knowton, Ivo Rull, kes esindas Copterline'i. Tullakse ikka hea tegija juurde, nende töö on reklaamiks.

Meelis on tore inimene ja temaga oli väga lõbus. Ta luges palju ja teadis kõike, mis ümberringi toimub. Uudishimulik. Tal olid iga päev 100% lehed läbi loetud.

Inimesena lõbus ja tore, mängis koolis võrk- ja korvpalli. Päris viieline ta polnud, ikka kolmed-neljad-viied. Olime lähedased sõbrad ja tegime igasuguseid asju, ka direktori vaibal sai käidud. Kooliajal hüüti teda Kuboks.