Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ööpäev India paatmajas

Indrek Kald 26. oktoober 2007, 00:00

Paatmajad võeti turistide vedamiseks kasutusele hiljuti, ent nende ajalugu on palju pikem. Suuri paate on seal riisi, vürtside, ehitusmaterjali jms vedamiseks kasutatud aastasadu, kuna paljud selle piirkonna asulad on ligipääsetavad vaid veeteid pidi. Sõita tuli pikalt ja mõnikord võeti kaasa ka pereliikmeid. Selle tarvis ehitasid paadimehed oma alustele magamisasemed ning kööginurgad.

Inimeste ja kauba vedamisest kasvas India lõunaosas Kerala osariigis eelmise kümnendi alguses välja paatmaja kui turismiatraktsioon. Kohalikus malayalami keeles tähendab paatmaja kettuvallam punutud paati - see on valmistatud kookosenööriga kokku seotud puuplankudest ja bambusmattidest, katuse katmisel on muu hulgas kasutatud palmilehti.

Täna on selline 18-23 meetri pikkune alus kui privaatne minihotell, mis kulgeb vaikselt mööda palmipuudega ääristatud jõgesid ja kanaleid. Tavaline paatmaja koosneb ilma seinteta söögi- ja istumisruumist laeva eesotsas, kööginurgast ahtris ja kahest WC ning duširuumiga magamistoast. Voodid on kaetud moskiitovõrguga ning magamistoa lae all ajab õhku ringi ventilaator.

Vöörist ahtrisse liigutakse mööda meetrilaiust koridori paatmaja paremas ääres, sealt avanevad uksed magamistubadesse. Uhkematel alustel on teisel korrusel terrassid, kust sõidu ajal ümbritsevat loodust ja külaelu uudistada.

Ühte paatmaja teenindab enamasti kolm inimest, kellest üks tegeleb aluse juhtimisega, teine on kokaks ning kolmas hoolitseb külaliste eest ja on vajadusel neile giidiks. Paatmaja võib rentida nädalaks ning pikemakski ringsõiduks, ent levinumad on ööpäevakruiisid.

Teenuse hinna sees on hommiku-, lõuna- ja õhtusöök, mis annavad hea võimaluse tutvuda kohaliku köögiga. Ja seda otseses mõttes, sest paadiga saab külades peatuda, et osta näiteks õhtusöögiks värsket kala, mille kokk taga köögis kiiresti valmis vaaritab.

Kuivõrd külaelanikud tarvitavad põhitoiduks riisi, on paatmaja menüüski sellel tähtis koht. Indiapärane on ka magustoit - tainas praetud väikesed banaanid. Alkoholi pardal ei pakuta, nii et õhtul laevalael istumiseks tuleb soovijal napsid sadamast kaasa osta.

Enamasti algab ööpäeva kestev huvireis hommikul Alappuzha linnast, mida rohkete kanalite ja laguunide tõttu kutsutakse Idamaade Veneetsiaks. Mööda jõge sõidetakse Muhumaa suurusele Vembanadi järvele ning sealt põigatakse kanalite rägastikku. Ööseks aetakse paat kaldasse ning seotakse palmi külge.

Veetee äärde jäävad nii üksikud indialaste majad kui ka terved külad, riisipõllud ja palmid. Mõni puu kummardub peaaegu täiesti vee kohale, justkui oodates, millisele paadile end peale heita. Kui suurt paatmaja ootamatult vette kukkuv palmipuu purustada ei suuda, siis pisikese ühemehelootsiku lööks see hetkega pilbasteks ja põhja.

Sellised paadikesed aga sõeluvad pidevalt mööda Kerala kanaleid-jõgesid. Kord ilmub jõekääru tagant nähtavale väike lootsik ühe mehega pardal, järgmisel on mehi mitu, lisaks veel ka kaup. Mõnigi pood on püstitatud otse kanali või jõe kaldale, kust kohalikud käivad sisseoste tegemas oma paadikestega. Vett mööda transporditakse aga ka suuremaid-raskemaid asju, näiteks vedasid vaevalt meetrilaiused paadid korraga nii sadu ehitustelliseid kui ka kruusa.

Jõgede, järvede ja inimkäte loodud kanalite süsteemi Kerala osariigis kutsutakse tagaveteks. Selle hulgas on viis järve, ligi 40 jõge ning poolteist tuhat kilomeetrit kanaleid. Vesistu on otsapidi ühendatud India ookeani osaks oleva Araabia merega, enamasti eraldab kanaleid-jõgesid maailmamerest kitsuke maariba.

Samamoodi kitsas riba eraldab ka kanaleid riisipõldudest. Kanali kiviäär on kohalikele elanikele kõnnitee eest, mida mööda käiakse naabrite juures ning minnakse külade ja Alappuzha vahet sõitvate jõelaevade peatuspaikadesse.

Nii mõnigi selline Lõuna-India küla või riisipõld asub tegelikult merepinnast meetri jagu allpool. Paadiga kanalites ringi sõites märkas silm mitmes kohas kaldalähedaste majade ette tulvavete kaitseks püstitatud liivakotikuhilaid.

Paatmaja või - reisija soovi korral - pisikese lootsikuga aeglaselt mööda vett kulgemine lubab seda kõike väikeselt distantsilt jälgida. Alati jääb ka võimalus paluda alus seisma jätta ning astuda kuivale maale kohalikku elu veelgi lähemalt uudistama.

Fotod: Indrek Kald

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:37
Otsi:

Ava täpsem otsing