Palk ei pruugi määrata pensioni suurust

Su klassivennast naabri palk, kellega sa hakkasid koos pensioni teist sammast koguma, võib olla küll sinu omast kolm korda suurem, kuid ometi on sul reaalne võimalus koguda temast pensionikontole suurem rahahunnik.

Sinu tulevase teise pensionisamba suurus sõltub kahest tegurist. Esiteks sissetuleku suurusest, mis paneb paika selle, palju sa igas kuus pensionifondi osakuid saad (teise sambasse läheb kuus protsenti brutopalgast). Teiseks aga sinu valitud fondi edukusest.

Kui palga ja pensioni suuruse vahele osatakse veel võrdusmärki vedada, siis fondide edukuse seost tulevase pensioni suurusega ei taheta eriti aduda.

Eestis on võimalik valida viieteistkümne erineva pensionifondi vahel. Fondid võib jagada kolmeks.

Osa fonde ei tohi üldse aktsiatesse investeerida, osa võivad aktsiatesse paigutada kuni veerandi ja kolmas osa kuni poole pensionäride varadest.

Võlakirju ostes annate te ettevõttele sisuliselt laenu. Seetõttu on võlakirjade tootlus väga tihedas sõltuvuses intressitasemega turul. Aktsiatega saad sa aga osaluse ettevõttes ja su edu sõltub firma edukusest.

Loomulikult on aastaid, mil võlakirjad võivad aktsiatele ära teha - olgu selleks siis nõrgad ajad majanduses või muud närvilised olukorrad aktsiaturgudel, kuid kuna pensionirahade kogumisel on sul aega maa ja ilm (praegu tööturule sisenevad noored saavad pensionile tõenäoliselt alles poole sajandi pärast), siis oleks mõttekas suurem risk (ja potentsiaalne tootlus) võtta.

Aga mis vahet on, kas teenida aastatootlust kolm protsenti või üheksa protsenti? Protsent siia sinna.

Esimestel aastatel võib-olla suurt vahet polegi. Kuid mida pikem on investeerimisteekond, seda drastilisemaks vahed aja möödudes muutuvad. Kui vaadata lehekülje allosas olevat tabelit, võime näha, et ühesuguse (10 000kroonise) brutopalgaga inimeste pensioniportfellide maht erineb praeguseks juba 30-40 protsenti. Kuid teise sambasse on kogutud raha alles viis aastat. Paljud veelgi vähem.

Albert Einstein on öelnud, et liitintress on universumi kõige võimsam jõud. Ja tõsi ta on. Kui igas kuus liigub II pensionisambasse 600 krooni (eeldab 10 000kroonist brutopalka), siis kolmeprotsendise aastatootluse puhul koguneb neljakümne aastaga 557 000 krooni, aga üheksaprotsendise aastatootlusega 2,83 miljonit krooni. Vahe on enam kui viiekordne. See tähendab, et 10 000kroonise palga ja üheksaprotsendise aastatootlusega fondiomanikul on 40 aasta pärast kontol raha enam kui 50 000kroonise palga ja kolmeprotsendise aastatootlusega fondi omanikul.

Räägin seda, et pensionikogujad mõtleksid rohkem oma pensionifondide peale ja uuriks, kuidas neil läinud on. Pensionifonde võib vahetada iga kell. Kuid kuni 31. oktoobrini on sul aega muuta oma sissemakseid fondi juhul, kui sa soovid muutust võimalikult ruttu.