Töötaja leiab ka miinimumpalgaga

Kui oktoobri alguses tutvustas Äripäev Eesti suurettevõtete palkade ladvikut, toome täna lugejateni ka ettevõtted, kes kõige rohkem töötasudega koonerdavad.

Tagantpoolt esimese koha hõivas ligi 200st vaadeldud ettevõttest Rakvere kaubandusettevõte Helter-R, kes suutis eelmisel aastal, kui palgad tõusid kõikjal lausa silmaga nähtavalt, töötajaid paigal hoida keskmiselt 3300kroonise palgaga. Brutos. Ja ettevõtte juhatus töötab üleüldse palka saamata.

Vahelepõikeks - isegi ärimees Oleg Grossile kuuluv OG Elektra, kelle kohta on aastaid sahistatud, kui erakordselt väiksest palga maksjast, maksab oma töötajatele lausa poole rohkem palka kui palga TOPi viimane Helter-R.

Nimi Helter-R ei ütle ilmselt paljudele mitte midagi. Tegemist pole aga siiski mingi kolkastaariga, Tallinnaski peab ettevõte Superalko-nimelist viinapoodi.

Eesti mõistes on alkoholi jaekaubandusega tegelev Helter-R suur ettevõte - palgal on 250 töötajat. Äripäeva palga-TOPi sattusidki ainult suured ettevõtted - need, kel käive eelmisel aastal oli suurem kui 300 mln krooni ja tööl rohkem kui 50 inimest.

Helter-R-i omanik Elmo Ehrlichi ei soovinud teemat kommenteerida.

"Ma olen sellest firmast päris kaugel. Ma ei oska selle kohta midagi öelda. Ma ei tegele selle firma majandamisega. Helistate valele inimesele. Nägemist," distantseerub Helter-R-i nõukogu esimees Elmo Ehrlich talle kuuluva ettevõtte palgataseme kommenteerimisest.

Juriidilises mõttes saab Helter-R-i omanikku Elmo Ehrlichi siduda Helter-R-iga üksnes nõukogu liikmena. Ettevõtte omanik on Dominikaani Vabariigis registreeritud Octopus Consolidated SA. Samale Dominikaani firmale kuulub ka Helter Kaubanduse OÜ, mis omab Lääne-Virumaa suurimat kaubanduskeskust nimega Kroonikeskus.

Samas on kohalik press kirjutanud Elmo Ehrlichist kui omanikust. "Mina tean, et Elmo on omanik ja kõik," kinnitab Helter-R-i juhatuse liige Kalev Kivipalu.

Helter-R-i tegevjuht Kalev Kivipalu tunnistab intervjuus, et aasta tagasi saanud osa töötajaid palka nn ümbrikus.

Kalev Kivipalu: Oli vä?

KK: Mina alles hakkasin seda ametit pidama. Nüüd on väga palju muutunud. /…/ Alla 4800 ei saa keegi ja palk tõuseb veelgi/…/

KK: Eelmine aasta oli situatsioon teine. Aasta lõpus hakkasime seda muutma. /…/ Elu seab korrektuurid. See 3300 brutopalk on utoopiline number.

KK: Kurat, seda ma ei oska väita. Ma olen siin ka muid asju teinud (Kivipalu oli Helteri kaubandusjuht juba 2005. aastal - toim), aga seda ma väita ei oska. Ma tean, et rahvas on kätte saanud. Kõik on kätte saanud. /…/

KK: Möödunud aasta teisest poolest.

Praegu väidan muidugi. /…/

KK: Ei ole. See asi ongi, et süga oma paljast pealage ja muretse, kuidas Virumaal elu edasi läheb. Meil on juhtimiskulu üpriski väike. Mina olen vastutav isik ja siis on veel nõukogu ja ongi kõik. /…/

KK: Kindlasti on. Aga nad ei ole siia tulnud. Ma tahaks loota, et nad tulevad aasta lõpus ja ma saaks näidata, kuidas ma teinud olen. Praegu võib-olla ei ole need näitajad nii normaalsed. /…/ Millal te tahate selle lehte panna?

KK: Mina küll tahan, et te näitate, et asi on positiivsemaks muutunud. /…/

KK: Ärge siis otse pange, et ümbrikus maksmine. Saab ka inimlikumalt panna. Pange kuidagi loogilisemalt. Näiteks: võib-olla ei olnud asi korras. Ma olen ilma palgata selle ameti peal olnud. Minu ametlik töökoht on teine. Ma olen saanud juba nii palju valu. Igal pool kontrollid käivad. Muidu asi korras, aga ikkagi. Soovin, et mul ikka tervis vastu peaks. Kui panete, pange liberaalsemalt.

Kolm Helter-R-ist lahkunud töötajat räägivad, et said firmast kontole laekunud palgale lisaks osa töötasust ka sularahas. Igaks juhuks jäävad ekstöötajad anonüümseks.

"Grossi kohta te kirjutasite. Põhimõtteliselt nad oma tegevuses kattuvad," vastab Helter-R-is juhtival kohal töötanud mees küsimusele, kas seal jäeti osalt palgalt riigimaksud maksmata.

Samuti kahtlustab Helter-R-is töötanud naine musta raha saamist.

"Põhiosa palgast tuli kontole ja müügipreemia saime sulas. Ma mõtlesin vahepeal, et midagi imelikku seal oli. Sellepärast küsisin ka palgalehti, kus oli kogu sissetulek näha. Ma ei oska öelda, kuidas nemad (raamatupidamine - toim.) selle ära nihverdasid," ütleb endine töötaja.

Üks müüja töötas esimesed poolteist kuud üldsegi ilma töölepinguta ja pidi kõvasti vaeva nägema, et leping sõlmida. Edasi läks skeem sarnaselt: töölepingusse pandi miinimumpalk ning tulemustasu tuli sulas.

"Mitmel müüjal oli probleeme tööle vormistamisega. Kui mina tööle tulin (mõni aasta tagasi - toim.), olime juba poolteist kuud töötanud, aga mitte kellelgi polnud töölepingut. Töölepingu sain siis, kui rasedaks jäin ja hakkasin peale käima, kuna oli haigekassa kindlustust vaja," ütleb ta.

Aga mingi reegel sularahas palga maksmine siiski polnud. Näiteks 2006. aasta alguseni ettevõttes töötanud IT-spetsialist ütleb, et tema sai palka ametlikult ja kogu raha laekus kontole. Samuti sai ametlikult palka Helter-R-is eelmise aasta lõpus kolm kuud müüjana töötanud naine. Kuid müüja sõnul tundub 3300kroonine keskmine palk liiga väiksena, igatahes tema lepingus olnud suurem summa kirjas.

Kui võrrelda samas piirkonnas poode pidava OG Elektra-ga, on palgavahe pea kahekordne. Grossi poodide ketis oli keskmine palk eelmisel aastal 6100 krooni.

"Vaadake välja, kas meie kliimavööndis palmid kasvavad. No ega vist kasva ju," vastab Rakveres poode pidav Comarketi omanik Jüri Vips küsimusele, kas Helter-R võib maksta ehk ümbrikupalka. Mees lisab, et oleme antud küsimuse püstitamisel õigel teel. "Rakvere firmad on üldse üks suur fenomen. Äripäev on üritanud ammuilma välja urgitseda neid tõdesid, mis kõigile on teada. Kui jaekaubanduses palk erineb üle 500 krooni, on asi väga korrast ära. 800kroonine vahe viitab juba katastroofile," ütleb Vips, pidades silmas töötajate ülevoolu konkurendi juurde.

Comarketis oli eelmisel aastal keskmine palk 7600 krooni. Võrdlusi võib jätkata. Näiteks säästuketi Maxima Eesti keskmine palk oli eelmisel aastal 5900 krooni. Selveriga ja Prismaga ei tasu vast võrreldagi (vastavalt 9200 ja 10 200). Samuti tundub ebanormaalselt suur statistikaameti arvutatud eelmise aasta keskmine palk kaubanduses - 9111 krooni.

Raske on katalüsaatorite ja juveelide tootmisega tegeleva ASi Alvigo palgataset üldsegi antud tabelisse ja konteksti lülitada, kuna Eestis töötab alla kümne protsendi kontserni töötajatest.

Enamik neist on palgal hoopis Venemaal ja Ukrainas. Alvigo raamatupidaja teatel oli eelmisel aastal Eestis töötajaid kokku 82 ja nende palk oli kordades suurem, lausa 17 374 krooni.

Teisest küljest on harva Eestis viibivast ettevõtte juhist Viktor Polozovist eelnevalt kirjutatud, et tema palgal on tuhat välismaa teadurit. Raske uskuda, et need teadlased tõesti ka 3400kroonise Eesti brutopalgaga hakkama saavad, kuna nende palgad on konsolideeritult Eesti majandusaasta aruandesse lülitatud.

Pealegi ütles Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke Hansapanga palgataset kommenteerides, et Venemaal, eriti Moskvas on vähemasti finantsspetsialistidel kordades kõrgemad palgad kui Baltimaades.

Siinkohal aga ei tasu võrrelda võrreldamatut. Venemaal ja Ukrainas on teine palgapoliitika ning raske on sellele meie mätta otsast hinnangut anda.

See oleks sama, kui kahtlustataks haridusminister Tõnis Lukast õpetajatele ümbrikupalga maksmises, kuna Saksamaal saab keskmine õpetaja 50 000kroonist palka.

Teisega võrreldes on suhteliselt madal palgatase ka kaubandusettevõttes RRLektus, kus keskmine palk eelmisel aastal oli 4300 krooni.

"Ma võin kinnitada, et ümbrikupalka me ei maksa," ütleb RRLektuse nõukogu esimees Ilmar Raap, kes kuni 2007. aasta suveni oli RRLektuse juhatuse esimees.

Mehe sõnul väisas nende ettevõtet 2006. aasta alguses maksuamet. "Sellel teemal küsimusi õhku ei jäänud," lisab Raap.

RRLektuse nõukogu esimees põhjendab madalat palka personali arvutamise statistikaga. Raapi sõnul on tegelik töötajate arv 100 võrra väiksem kui majandusaasta aruandes kirjas (isegi kui seda arvestada, oleks RRLektus 5100kroonise brutopalgaga siiski madalate palkade esiviisikus. - toim.)

"Kaubanduses on naisseltskond ja meil on suhteliselt noor personal, seega on lastememmesid jooksvalt 8-10 protsenti," nendib Raap. Mehe sõnul esitavad nad statistikaametile teisi numbreid, mis ei hõlma hooajatöötajaid ega lapsehoolduspuhkusel olijad.

"Teiste eest ei oska rääkida," vastab Raap väitele, et lastehoolduspuhkusel viibivad ka Selveri, Rimi ja Comarketi töötajad, kus keskmine palk on siiski tunduvalt kõrgem.

RRLektusel on üle Eesti 47 kauplust, suuremad neist Tapal, Rakveres ja teistes Lõuna-Eesti linnades. Samuti on ettevõttel kaks kondiitri- ja pagaritsehhi.

Ettevõtte käive ligines eelmisel aastal poolele miljardile kroonile. Palgal oli 600 töötajat.

RRLektuse suuromanik on Rein Reinvee (44%). Ülejäänud osa pirukast jagavad Toomas Põld, Veiko Karp ja Jüri Suurkivi.

"Kui me valime endale kontrolliobjekti, siis üks indikaator on tõesti keskmine palk. Ma pean silmas just ümbrikupalga kontrolle," ütleb Ida maksu- ja tollikeskuse juhataja Lauri Pastak.

Siiski ei saa mees rääkida konkreetsest ettevõttest, kuna see on maksusaladus.

"Seega ma ei saa öelda, kas ettevõte (Helter-R - toim.) on olnud või hakkab olema meie huvisfääris," lisab Pastak.

Küll aga on kaubandus ümbrikupalga võtmes üks Ida piirkonna maksuameti prioriteete. "Meil on prioriteetsed valdkonnad, kus me kontrolli teostame. Need on ehitus, metsandus, kalandus ja kaubandus," ütleb Pastak, kes juhib maksuameti tööd Ida- ja Lääne-Virumaal.

Rimi Lääne-Virumaa ketti 3300kroonise palgaga müüjat ei leia. Ükski normaalne inimene ei tule Rimi ketti tööle sellise raha eest. Ma arvan, et täna on viis tuhat suhteliselt minimaalne brutotasu, millest rääkima hakatakse.

Kindlasti on meil jätkuvalt selliseid ettevõtteid, kes maksude optimeerimisega tegelevad.

Aga mulle tundub, et marginaalselt on neid vähemaks jäänud. Maksude maksmise pool on kõvasti edasi liikunud.

Kui te selle kirjatüki valmis saate, võib-olla maksuamet ärkab ja tunneb huvi ettevõtte vastu.