Ümbrikupalgad vaid talveunes?

Äripäeva tänane lugu madala palga maksjaist näitab, et meil võib ümbrikupalk olla tänaseni rohkem levinud, kui oleme harjunud arvama.

Palgavõrdluse edetabelis tagantpoolt esimesele kohale kerkinud Rakvere kaubandusettevõte Helter-R maksab oma töötajatele keskmist palka, mis ületab riigi miinimumi vaid 300 krooniga ning moodustab statistikaameti arvutatud eelmise aasta kaubandussektoris makstud keskmisest palgast vaid kolmandiku. Kolmandiku! Samas piirkonnas poode pidava OG Elektraga võrreldes on palgataseme vahe pea kahekordne. Ja Rimi Eesti juhi Ruth Laatre hinnangul ei saa vähema kui 5000 krooni eest enam kedagi tööle.

Tundub loogiline, et kui ühe ettevõtte palgastatistika konkurentide omast nii palju erineb, siis on firmajuhil peagi au maksuameti uurijale tass kohvi pakkuda. See ei tõesta veel kellegi süüd, kuid nii suured erinevused on kahtlased.

Samuti jääb arusaamatuks, miks meie riigis ei näidata üles rohkem kodanikuaktiivsust. Äripäev on üritanud välja urgitseda tõdesid, mis kõigile teada - nii teatas Comarketi omanik Jüri Vips lehe küsimustele võimalike ümbrikupalkade maksjate kohta. Kui asi on kõigile teada, kas siis ei oleks ammu olnud aeg sellest ka maksuametit teavitada? On selge, et ümbrikupalka maksev ettevõte rikub ausa konkurentsi reegleid, kus kaotajaks jääb kõrgema palga pakkuja.

Sama kehtib ka töötajate kohta. Tundub, et praeguses tööjõupuuduses võiks töövõtjatel endil olla nii palju julgust, et ümbrikupalga pakkumisest maksuametile rääkida. On ju ametlik palk otseselt seotud muude riigipoolsete toetuste ja maksetega - pensioni teine sammas, emapalk, töötuskindlustus, haigusraha. Kuni need, kes ümbrikupalga maksmisest otsest kahju saavad, enda õiguste eest ei seisa, näitab ka maksuameti taskulamp pimedatesse nurkadesse aeglasemalt valgust.

Tunnistagem, et ka rõõmustamiseks on põhjust. Statistikaameti andmetel on varimajanduse osatähtsus sisemajanduse koguproduktis viimasel seitsmel aastal vähenenud (küll mitte absoluutarvudes). Rimi Eesti tegevjuht Ruth Laatre ütleb, et maksude maksmine on kõvasti paranenud ja optimeerijaid vähemaks jäänud.

Ent majanduse jahtudes võib kerkida taas oht, et varimajanduse osakaal suureneb. Konjunktuuriinstituut on juhtinud tähelepanu sellele, et praegu võib varimajandus olla peidetud kogu majanduse kiire kasvu taha, kuid majanduse jahtudes võib selle osatähtsus SKPs suureneda.

Ehk siis majanduskasv võib olla nagu kevadine lumi: selle sulades ilmub äkitselt välja ka talvine praht.

Autor: ÄP