Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arendamine jääb tuntud tegijatele
Juba aasta tagasi oli tunda, et arendustegevus jääb spetsialistide kanda.
Paljud ettevõtted tunnevad seni projektide vastu huvi ja soovivad endiselt arendusega tegeleda, kuid pangad on konservatiivsemad - tundmatutele tegijatele seab pank karmimad tingimused.
Pangad lähenevad aina enam asjale nii, et finantseerivad neid ettevõtteid, kes teevad koostööd suurte ja usaldusväärsete partneritega (ehitusettevõtted, maaklerid).
Neid, kes soovivad kõike ise teha (projekteerimine, ehitamine, müük jne), pangad pigem ei finantseeri. Edaspidise koostöö märksõna ongi ilmselt partnerid. Pangad analüüsivad arendajate puhul nende partnerist ehitusettevõtte finantsandmeid, rendiprojektide puhul analüüsitakse rentnike finantsandmeid jne.
Lühidalt öeldes analüüsitakse kõiki projekti osapooli. Varem sellele nii suurt tähelepanu ei pööratud. Seetõttu jäävad turule need, kes teevad koostööd suurte tegijatega, väikearendajad ei saa endale seda lubada. Võib märgata, et kui väikesed tegijad hakkavad kaduma, siis endiselt on näha Skandinaavia taustaga investoreid, kes arvavad, et siinne turg on ikka kuum, ja leiavad, et siia tasub investeerida.
Teiseks märksõnaks saab garantii. Kui arendaja partneriks ei ole suur ja tugev ehitaja, siis soovivad pangad, et see ehitaja väljastaks ehitustööde õigeaegse ja eelarvelise lõpetamise garantii. Seda ei suuda ega taha väikesed ehitusettevõtted aga väljastada, mis seab jällegi mõnele arendajale piirid.
Kuna turule on tulnud ning tuleb veel palju võrdväärseid arendusprojekte, kes pakuvad suhteliselt sarnaseid tingimusi, siis üürnikud ei tiku väga kiiresti lepinguid sõlmima ning see paneb arendaja jälle olukorda, kus ta soovib pangalt raha saada, kuid lepinguid pole ette näidata.
Autor: Vivika Simmo