Teenust pakkuvaid juhte liiga vähe

Pille Rõivas 29. oktoober 2007, 00:00

Fastleader Tartu Juhtimiskonverentsi korraldaja Endrik Randoja on tänavu suvel intervjueerinud paljusid juhte Baltimaades ja Poolas ning kinnitab, et see, kas ettevõtte juht osutab juhtimisteenust või on lepinguline töötaja, välja ei paista.

Ariko Reservi juhataja Igor Päss räägib, et kui maailmas selline teenus toimib, siis peab see ka meil toimima. "Arvatavasti muutub see ka meil lähiaastatel populaarsemaks. Eriti kui arvestada tõsiasja, et meil palgad tõusevad, kuid tööviljakus mitte. Kogenud juht annab ettevõttele kõrgelt hinnatud lisaväärtuse ning tegutseb eesmärgipäraselt. Eesmärk on ju tegelikult üks, nii palgalise kui ka teenust osutava juhi puhul."

CV-Online'i direktor Agu Vahur arvab, et selline hea juhtimisviis on Eestis alarakendatud.

Eestis on häid juhte, kellele oleks projektipõhine 6-18kuuliste tsüklitena töötamine heaks intellektuaalseks väljakutseks - see hoiab juhi värskena.

"Üldjuhul saavad sellised juhid oma raha mujalt, näiteks investeeringutest, ning võivad lubada endale projektipõhist tööd," selgitab Vahur mõneti ebakindla tööviisi telgitaguseid.

Alaliselt tegevjuhi juhtimisteenust kasutavaid firmasid on Vahuri sõnul üpris vähe. Pigem on nõudlus finantsvaldkonnas ja kindlaks perioodiks.

"Põhirõhk on valdkonnaprofessionaalidel, kes omavad ka üldkompetentsi," seletab Vahur.

Randoja sõnul on juhtimisteenuse pakkumine mõlemale poolele paindlikum ning riskivaba.

Kui tegemist on juhiga, kes jagab oma ressursse, on ta lepingus paika pannud tingimused, millal ja kui palju ta töötab. Kuid kindlasti on raske end jagada, kui näiteks mõlemas firmas on kriisiolukord.

"Sellisel juhul selgub, kas mitmele firmale teenust osutav juht on loomult administraator või pühendunud liider. Viimane saab hakkama ka mitme keeruka olukorraga, esimene pakib tõenäoliselt probleemide tekkides kohvri," arvab Randoja.

Päss leiab, et kui juht on pühendunud ühele projektile, on võimatu end mitme ettevõtte vahel jagada.

Iga olukorra juures tuleks kaaluda eetilisi küsimusi.

Kõige rohkem kasutatakse juhtimisteenust ettevõtte kriisiolukordades, kus juht on ootamatult lahkunud või on vaja ettevõtet laiendada näiteks välismaale, kuid oma töötajad ei ole selleks piisavalt kogenud. Seda kasutatakse ka juriidiliste küsimuste puhul või juhtudel, kui on vajadus teha ümberstruktureerimisi.

Juhtimisteenuse sisseostmine sobib nii suurtele kui ka väiksematele ettevõtetele. Väiksemate ettevõtete puhul võib tegemist olla juhiga, kellele pole firmas pakkuda täiskoormusega tööd, siis on tal võimalus jagada oma ressursse mitme ettevõtte vahel. Suurfirmades tavaliselt kõrvalprojektideks aega ei jätku.

Sõltuvalt ettevõtte suurusest, on põhjused juhiteenuse ostmiseks erinevad. Väikeettevõte soovib saada professionaalset juhtimist, kuid neil pole pakkuda tippjuhtidele piisavalt väljakutset või pole raha tippjuhile täiskoormuse eest maksta.

Ei ole kindlat kriteeriumit selle suhtes, kellele selline teenuse ostmine sobib. Igor Pässi sõnul sõltub see paljuski ettevõttekultuurist ja otsustajatest. "Pole kuulnud, et rahvusvahelised kontsernid ostaks sellist teenust, vaid pigem keskmise suurusega kohalikud firmad," selgitab Päss.

Agu Vahur peab praegust olukorda ebaefektiivseks: inimesi lihtsalt hoitakse palgal, isegi kui neile pole midagi pakkuda. "Praegu tahavad firmad inimesi omada, hoida inimressurssi ning mitte lasta neil minna," räägib Vahur. Kõigile parem lahendus oleks juhtide vaba ringlemine.

Juhtimisteenuse pakkujat motiveerib emotsionaalne vabadus.

Urmo Vallner osutab teenust ehitusfirmale Koger ja Partnerid, olles seal nõukogu liige, ka on ta koolitus- ja konsultatsioonifirma Invicta nõukogu liige ja treener.

Oma teenust on ta pakkunud praeguseks juba viis aastat.

Idee luua ettevõte, mille kaudu oma teenust pakkuda, tekkis soovist olla emotsionaalselt vaba, olla iseenda peremees.

Vallner kinnitab, et ettevõtte kulud juhi teenuse ostmisel ei suurene, vaid tihtilugu on see isegi lihtsam kui juhi palkamine.

Samuti leiab tähtajalise juhi kiiremini.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:37
Otsi:

Ava täpsem otsing