Tehnoparkide turul hakkavad välja kujunema selged eelistused

Eesti tehnoparkide areng hakkab järjest enam sarnanema uuselamurajoonide turuga: pakkumisi on palju, kuid selgelt on välja joonistumas piirkonnad, mida eelistatakse.

Elamurajoonide arenduses on Tallinn laienenud mitmel suunal. Kõige populaarsemad piirkonnad on Viimsi, Tartu mnt suund Rae vallas ja Tabasalu suund Harku vallas. Sarnast tendentsi võib märgata ka tootmis- ja ärimaade puhul. Tehnoparkide arendamisel on edukaimaks kujunenud Tartu mnt äärne piirkond eesotsas Jüri tehnopargiga, samuti Laagri kant Pärnu mnt suunal ning Lasnamäe ümbrus.

Edukate uuselamurajoonide ja tehnoparkide võrdluses on asukoha kõrval teine oluline tegur väljakujunenud infrastruktuur: auto- ja transpordiühendus ning tegevuseks vajalik keskkond. Kui elementaarsete kommunikatsioonide nagu vee, elektri ja sidetrasside olemasolu on iseenesest mõistetav, siis pinda valides tuleb silmas pidada ka töötaja võimalust lähedases asulas lõunal, arsti juures või postkontoris käia.

Tehnoparki hoonet rajades tasub asukohta arvestada ka turunduslikust aspektist lähtudes - suurema trassi äärde jäävat hoonet saab kasutada hea reklaampinnana, mille arvelt säästetud ressursse on võimalik paigutada muudesse turundustegevustesse. Samuti on kliendil silmapaistvat hoonet kergem leida.

Juba väljakujunenud tehnopargil on uusarenduse ees eelised ka firma üldist mainet silmas pidades - asuda koos soliidsete ja tuntud firmadega on prestiižne ja see soodustab ka firmade ärisidemete arengut. Ka potentsiaalsel kliendil tekib väljakujunenud ärirajooni sisenedes parem emotsioon kui põllupealses arenduses.

Sissetöötatud ärirajooni pinda ostes väheneb ka mure, et ühel päeval kerkib logistika- või müügisalongiks arvestatud hoone kõrvale hoopis teise, sobimatu tegevusvaldkonna firma rajatis. Kvaliteetsete tehnoparkide haldusfirmad valivad, keda enda territooriumile võtta. Nii ei teki muret, et toiduainelao kõrvale kerkib prügisorteerimishoone. Soliidses piirkonnas toimib ka n-ö naabrivalve, kus sobimatu müra, tolmu või lõhnaga ümbruskonda reostav ja naabreid häiriv ettevõte ei ole kuigivõrd teretulnud.

Väljakujunenud tehnopargis on reeglina paremini korraldatud ka hooldus- ja haldustööd - teeaugud saavad lapitud, krundid haljastatud ja muru niidetud. Oluline on teada, et naaberkrunt ei jää aastateks maltsa ja nõgestega kaetuks.

Väljakujunenud elurajoonide ja äriparkide sarnaseid jooni võib leida selleski, et piirkonda krundi ostjal on võimalik näha seal asuvaid hooneid ja nende üldist stiili. Soliidsete projektide puhul on piirkond arendatud terviklikult nii kruntide paigutust, haljastust kui ka hoonete arhitektuuri arvesse võttes.

Uusi arendusprojekte iseloomustab pidev ehitustegevus, mis tekitab naabritele ebamugavusi. Küll aga saab minimeerida nende ebamugavuste hulka, valides juba väljakujunenud piirkonna, kus ehituse maht on oluliselt väiksem. Praegu alles algusjärgus olevas ärirajoonis on aastatepikkune pidev ehitustegevus garanteeritud ja see häirib teiste firmade igapäevatööd.

Äriparkide tänane hinnatase ja nõudlus näitavad, et kliendid eelistavad põllupealsele arendusele väljakujunenud piirkondi.

Siiski üritavad mitmed arendajad seniste edukate ja hinnatud parkide tuules küsida samaväärset hinda kvaliteetset kaupa vastu pakkumata. Sarnaselt uuselamurajoonidega on ka tehnoparkide puhul kvaliteetsesse piirkonda tehtud investeeringu väärtuse säilimine kindlam ja investeering tulevikus likviidsem.

Autor: Atko Väikmeri