Selgusid tänavuse konkursi Aasta Logistikategu kümme finalisti

Artikkel

- Uudised
- Tanel Raig
- 29. oktoober 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Selgusid tänavuse konkursi Aasta Logistikategu kümme finalisti
Allpool tutvustatud finaalitöid saab hinnata ka avalikkus. Töödele saab kuni 5. novembrini hääli anda veebiaadressil www.logi.ee. Lisaks avalikkusele hindab finaali jõudnud töid žürii. Nii žürii otsusel kui ka avalikkuse hinnangul on 50protsendiline osakaal. Punktide võrdse jagunemise korral on määrav žürii otsus.
Aasta Logistikateo võitja selgub Logistika Aastakonverentsil 6. novembril.
Kuna senistel laopindadel Kalda tänaval muutus kasvavate kaubamahtude transport keeruliseks ja enam ei olnud võimalik uusi tehnoloogiaid kasutusele võttes efektiivselt töötada, otsustas ETK juhatus kolida lao Assakul paiknevasse Logistika Kinnisvara laokompleksi.
Tulemus
Uude laokompleksi kolimine võimaldas ühendada eraldi toiminud laoüksused ja võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid. Üks olulisemaid uusi tehnoloogiaid on kauba vastuvõtul ja kaubavaru halduses kasutav süsteem RIS. Igale vastuvõetavale kaubaalusele omistatakse unikaalne ID, mis läheb alusele vöötkoodina.
Logistika Pluss avas uue logistikakeskuse, et pakkuda klientidele enamikku logistikaahelasse kuuluvaist teenustest.
2006. aastal muutis Logistika Pluss teenuste struktuuri - klientidele hakati pakkuma kogu logistikaahelasse kuuluvaid teenuseid ja loodi uus ettevõtlusmudel. Logistika Plussi logistikakeskus pakub klientidele paindliku graafikuga jaotusvedu, koolitatud personaliga lao- ja komplekteerimisteenust ning vastutab kaupade turvalisuse ja säilivuse eest.
Tulemus
Klient saab kogu logistikaahela kompleksteenuse ühest kohast.
DPD logistikateo eesmärk on pakkuda moodsat logistikalahendust mugavaks ostmiseks internetipoodides.
Käesoleva aastal alustas logistikafirma DPD uue kullerteenuse suuna arendust ning pilootprojekti B2C (Business to Consumer - ettevõttelt eraisikule).
Kõiki Balti riike ühtses võrgustikus ning ühtsetel alustel hõlmav B2C kullerteenus on Eesti ja kogu Balti regiooni turul unikaalne lahendus.
Tulemus
"Ettevõttelt eraisikule" logistikalahendus annab klientidele võimaluse pakkuda piiratud aja-, ruumi- ja inimressursi tingimustes ostukeskkonnana välja mugav, nüüdisaegne ja laia valikuga e-pood.
Eesti Posti pakisorteerimisliini hanke eesmärk oli tsentraliseerida saadetiste sorteerimine Tallinna postikeskusse.
Vanderlande Industries paigaldas Tallinna sorteerimiskeskusse tänapäevase pakisorteerimisliini, mis suudab sorteerida kuni 3800 pakki tunnis.
Saadetiste sorteerimine toimub saadetisel oleva vöötkoodi alusel automaatselt, lisaks kaalub ja mõõdab sorteerimisliin kõik saadetised.
Projekti kogumaksumuseks kujunes 18,5 miljonit krooni.
Tulemus
Põhiosa Eesti Posti pakiposti mahust sorteeritakse Tallinna sorteerimiskeskuses. Saadetiste käsitsisorteerimine on asendatud 90% ulatuses masinsorteerimisega. Saadetiste sorteerimisega seotud personalikulutused on alanenud 46%. Töötajate arv vähenes enam kui 50%. Ümberkorraldusega võideti enam kui 20% pakisorteerimise ajast. Kullerite ringile väljumine algab 1 tund varem, kuna kullerid ei osale enam sorteerimisprotsessis.
Logistikateo eesmärgiks oli muuta AS Lokman kui traditsiooniline jaotus- ja hulgimüügiettevõte organisatsiooniks, mis pakub oma klientidele lahendusi ajaliste, koguseliste ja geograafiliste barjääride ületamiseks.
Sooviti teha ettevõttest, kus iga müügimees esindas kogu tarneahelat, ettevõte, kus igaüks pühendub sellele, milles ta parim on.
Tulemus
Ostja palkamisega vabanes 60% müügipersonali tööajast. Ostukulu vähenes 2 korda. ITO - 4,4 -> 5,6. Müügi suurenedes jäi lao väärtus samaks. Rohkem kui aasta laos seisnud kaupade väärtus vähenes 86%. Brutokasum kasvas 25%.
Quelle restruktureeris tarneahela ja keskendus teenuste sisseostmisele.
2007. aasta juulis lõpetas Quelle OÜ kõik firmasisesed laotegevused Eestis ning suunas kõik saadetiste tarnimisega seotud Tšehhis, Hradec Kralove linnas asuva teenusepakkuja ladudesse. Klientide tagastussaadetiste töötlemine suunati Tallinnas asuva teenusepakkuja ladudesse.
Laoteenuste sisseostmisega käsikäes anti teenusepakkujatele üle ka õigus korraldada tervet rahvusvahelist transporti.
Tulemus
Ümberstruktureerimise tulemusel lühendati tarneaegu Eestis 20% ja Lätis 25%. Laologistikakulud vähenesid 15% võrra - lisaks on laologistikakulud pikaks ajaks lepingutega külmutatud.
AS Tallink Grupp tõi Tallinn-Helsingi liinile kiirlaeva
M/L Star ja koos sellega aastaringse kiirlaevateenuse Tallink Shuttle, et tagada ilmastikust sõltumatu ning tiheda graafikuga kiirlaevateenus, mis võimaldaks ka kaubavedu.
Lühim lossimis- ja laadimisperiood on seejuures tund aega, tehes teenuse veelgi operatiivsemaks.
Aastaringne teenus tagab veokindluse ka tootmise kõrghooajal - sügisel, talvel ja kevadel.
Tulemus
Poole aastaga on Tallinki liinil veetud kaubaveoühikute arv võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvanud 17 protsenti, mis näitab teenuse vajalikkust ning tõestab investeeringu edukust.
Tallinna Tehnikakõrgkool korraldas tänavu kevadel logistikaseminari, et seminarijärgselt võetaks midagi ette logistikahariduse parandamiseks.
Seminariga toodi Eestisse naaberriikidest kogemusi, mida tasub siin rakendada.
Seminari programmis olid ka diskussioonpaneel ja minimess, mis said osalejatelt positiivse tagasiside.
Tulemus
Juba mais toimus Tallinna Tehnikakõrgkooli ja ettevõtjate vaheline ümarlaud, mille tulemusena alustati sellel õppeaastal kursuseprojekte koostöös ASiga Eesti Post ja ASiga Schenker.
2006. aasta lõpuks valmis ASil A. Le Coq Tartu linna piiril uus logistikakeskus.
Sellest tulenevalt muutus kogu valmistoodangu käitlemine tehases ning lisandus uus logistiline tegevus - valmistoodangu transport tehasest logistikakeskusesse.
Kuna A. Le Coqi tootmisliinide reaalne koguvõimsus ületab ööpäevas 1700 euroaluse piiri, muutus sellise mahu käsitlemine traditsioonilisel moel kulukaks.
Ettevõte võttis eesmärgiks tarneahel täielikult automatiseerida.
Tulemus
Automatiseerimine võimaldas kokku hoida 55 000 inimtööjõu tundi ning 12 000 autotransporditundi aastas, kuna automaatikaga ei ole igapäevaselt seotud ühtegi töötajat ning kogu valmistoodangu maht suudetakse tehasest logistikakeskusse vedada ühe spetsiaalse veovahendiga.
Hetkel kuum