GoBusil pole usku toetuse piisavasse suurenemisse

Kadi Heinsalu 31. oktoober 2007, 00:00

Alpiuse sõnul keelab ühistranspordiseadus kahjumiga reisijaveod, kuid kõik nende seitse maakonnaliini on kahjumis. Kõige suurem on miinus Valgamaal - 3,76 krooni liinikilomeetri kohta. Kui riik doteerib Valgamaal ühte liinikilomeetrit 5,89 krooniga ja piletitulu on seal 2,43 krooni, siis GoBusi tegelik kulu on 12,07 krooni.

Alpius sõnas, et nende kulu ühe liinikilomeetri peale ei ole sugugi ülepakutud, vaid pigem madalam. See ühtib sel aastal Harjumaa jaoks tehnikaülikooli sõltumatu eksperdi tehtud arvutustega, kus keskmine liinikilomeetri kulu oli 13 krooni.

"Praegu saame kuus riigilt 8 miljonit krooni dotatsiooni ja maksame palkade pealt maksudeks 10 miljonit tagasi," sõnas Alpius.

Möödunud aastal oli firma kahjum 32 miljonit krooni. GoBus saab tänavu riigilt 87 miljonit krooni, järgmisel aastal on firma kulude kasv vähemalt 15%. Et miinusest üldse välja tulla, on vaja dotatsiooni kaks korda enam, seega rahuldaks GoBusi 150 miljoni kroonine dotatsioon.

Alpiuse sõnul oli ka eilne streik ennatlik, neil pole bussijuhtidele midagi öelda enne, kui riigi toetus pole selge. GoBusis töötab 632 bussijuhti, kelle keskmine brutopalk on 11 358 krooni. Transporditöötajate ametiühinguga kokkuleppel maksab GoBus juhtidele võrdset palka olenemata dotatsioonist ja maakonnast.

Tavaliselt on dotatsiooni tõus jäänud 10% piiresse, kuid järgmisel aastal on ettenägematu lisakulu kütuseaktsiisi tõus, mis Alpiuse hinnangul lööb kõik kulud üles. Piirid on ees ka piletitulu suurendamisel, siin on GoBus igas maakonnas maksimummäära saavutanud, jätkas Alpius.

Teine suurem dotatsioonil elav bussifirma Atko Grupp ei suutnud kahe päeva jooksul oma dotatsiooninumbreid ütlema, kuna nende juhataja on puhkusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter seevastu sõnas, et ilmselt on vähe valdkondi, mis on nautinud nii suurt toetuse kasvu kui ühistransport maal. "On olnud ka 40protsendiline kasv 2004.-2006. aastal," ütles ta. "Praegu on toetuste kasv kasvanud üle kulude kasvu ja üle inflatsiooni."

Tatteri sõnul on bussifirmad vabatahtlikult pakkunud nii madalaid liinitasusid ja sõlminud nende peale lepingud. Firmad teavad, et saavad mahtu teisel aastal suurendada, jätkas Tatter. "Saaremaal näiteks GoBus pakkus esimesel aastal ühe liinikilomeetri hinna ja järgmisel taotles 60% rohkem raha," sõnas ta.

Tema sõnul on hea näide Harjumaalt, kus ühistranspordikeskus muutis lepingutingimusi nii, et bussifirma peab trahvi maksma, kui ei suuda pakutud hinnaga toime tulla. "Odavaim Harjumaa Liinid tõmbus kohe eemale," rääkis Tatter. Ta lisas, et süüdi on ka maavalitsused, kes on sõlminud lepinguid, mis võimaldavad raha juurde kaubelda.

Bussifirma Sebe finantsjuhi Malle Raua sõnul katavad nemad püsikulusid kommertsliinide abil, riigi abirahale ehitatud firma pole Eestis jätkusuutlik.

"Ilmselgelt mitte üheski maakonnas pole võimalik kasumit teenida," jätkas Raud. "Hea, kui saame katte otsekuludele." Tema sõnul on selge, et ükski firma ei ole jätkusuutlik, kui doteeritavate liinide osakaal on põhitegevuses liiga suur. ASi Sebe püsikulude kate tuleb põhiliselt kommertsliinidelt.

Tõsiselt on Sebel kaalumisel Võru linna bussiliinidest loobumine: kilometraaž ja piletitulu väike (nt soodustused pensionäridele) ja dotatsioon kõigest 8,85 kr/km, lausus Raud, märkides, et Pärnu linnavedude konkurss võideti viieks aastaks hinnaga üle 30 kr/km.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing