Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    GoBusil pole usku toetuse piisavasse suurenemisse

    Alpiuse sõnul keelab ühistranspordiseadus kahjumiga reisijaveod, kuid kõik nende seitse maakonnaliini on kahjumis. Kõige suurem on miinus Valgamaal - 3,76 krooni liinikilomeetri kohta. Kui riik doteerib Valgamaal ühte liinikilomeetrit 5,89 krooniga ja piletitulu on seal 2,43 krooni, siis GoBusi tegelik kulu on 12,07 krooni.
    Alpius sõnas, et nende kulu ühe liinikilomeetri peale ei ole sugugi ülepakutud, vaid pigem madalam. See ühtib sel aastal Harjumaa jaoks tehnikaülikooli sõltumatu eksperdi tehtud arvutustega, kus keskmine liinikilomeetri kulu oli 13 krooni.
    "Praegu saame kuus riigilt 8 miljonit krooni dotatsiooni ja maksame palkade pealt maksudeks 10 miljonit tagasi," sõnas Alpius.
    Möödunud aastal oli firma kahjum 32 miljonit krooni. GoBus saab tänavu riigilt 87 miljonit krooni, järgmisel aastal on firma kulude kasv vähemalt 15%. Et miinusest üldse välja tulla, on vaja dotatsiooni kaks korda enam, seega rahuldaks GoBusi 150 miljoni kroonine dotatsioon.
    Alpiuse sõnul oli ka eilne streik ennatlik, neil pole bussijuhtidele midagi öelda enne, kui riigi toetus pole selge. GoBusis töötab 632 bussijuhti, kelle keskmine brutopalk on 11 358 krooni. Transporditöötajate ametiühinguga kokkuleppel maksab GoBus juhtidele võrdset palka olenemata dotatsioonist ja maakonnast.
    Tavaliselt on dotatsiooni tõus jäänud 10% piiresse, kuid järgmisel aastal on ettenägematu lisakulu kütuseaktsiisi tõus, mis Alpiuse hinnangul lööb kõik kulud üles. Piirid on ees ka piletitulu suurendamisel, siin on GoBus igas maakonnas maksimummäära saavutanud, jätkas Alpius.
    Teine suurem dotatsioonil elav bussifirma Atko Grupp ei suutnud kahe päeva jooksul oma dotatsiooninumbreid ütlema, kuna nende juhataja on puhkusel.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter seevastu sõnas, et ilmselt on vähe valdkondi, mis on nautinud nii suurt toetuse kasvu kui ühistransport maal. "On olnud ka 40protsendiline kasv 2004.-2006. aastal," ütles ta. "Praegu on toetuste kasv kasvanud üle kulude kasvu ja üle inflatsiooni."
    Tatteri sõnul on bussifirmad vabatahtlikult pakkunud nii madalaid liinitasusid ja sõlminud nende peale lepingud. Firmad teavad, et saavad mahtu teisel aastal suurendada, jätkas Tatter. "Saaremaal näiteks GoBus pakkus esimesel aastal ühe liinikilomeetri hinna ja järgmisel taotles 60% rohkem raha," sõnas ta.
    Tema sõnul on hea näide Harjumaalt, kus ühistranspordikeskus muutis lepingutingimusi nii, et bussifirma peab trahvi maksma, kui ei suuda pakutud hinnaga toime tulla. "Odavaim Harjumaa Liinid tõmbus kohe eemale," rääkis Tatter. Ta lisas, et süüdi on ka maavalitsused, kes on sõlminud lepinguid, mis võimaldavad raha juurde kaubelda.
    Bussifirma Sebe finantsjuhi Malle Raua sõnul katavad nemad püsikulusid kommertsliinide abil, riigi abirahale ehitatud firma pole Eestis jätkusuutlik.
    "Ilmselgelt mitte üheski maakonnas pole võimalik kasumit teenida," jätkas Raud. "Hea, kui saame katte otsekuludele." Tema sõnul on selge, et ükski firma ei ole jätkusuutlik, kui doteeritavate liinide osakaal on põhitegevuses liiga suur. ASi Sebe püsikulude kate tuleb põhiliselt kommertsliinidelt.
    Tõsiselt on Sebel kaalumisel Võru linna bussiliinidest loobumine: kilometraaž ja piletitulu väike (nt soodustused pensionäridele) ja dotatsioon kõigest 8,85 kr/km, lausus Raud, märkides, et Pärnu linnavedude konkurss võideti viieks aastaks hinnaga üle 30 kr/km.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.