Kes otsib, see ka leiab

Harry Tuul 31. oktoober 2007, 00:00

Suuruselt teine Läti linn, arenguhüppeks valmistuv Daugavpils on ootusärevuses. Kagu-Lätis linna kuus ajalehte ja telekanal on kogunenud linnavalitsusse ja ootavad ligi veerand tundi hilineva Eesti saatkonna ja ärimeeste delegatsiooni saabumist.

"Teile on võib-olla see uudis, aga Eesti on suurim investor Lätis. Suurem Saksamaast ja USAst," lööb Eesti saatkonna majandusnõunik Urve Nõu kõik kohe pahviks, kuigi delegatsiooni liikmeid võib loendada kahe käe sõrmedel. Aga tal on selleks täielik õigus: Läti on ainuke riik maailmas, kus Eesti ärimehed on loonud oma kaubanduskoja.

"Daugavpils on piiridevaheline keskus. Selle läheduses ristuvad nelja riigi piirid," juhatab natuke tagasihoidlikumalt sisse oma ettekande linna investeerimis- ja kaubandusosakonna juht Inna Kubare. Tartust veidi suurem Daugavpils on tuntud tööstuslinnana, kuid piirkonnas on ka palju vaatamisväärset. Linna tormilist arengut ennustab hea tööstusbaas, lähedus piiridele, viis raudteeliini, automagistraalid ja peagi avatav lennujaam. Viimast peab Alexela Oil juhatuse liige Ain Kuusik arengusütikuks.

"Meil on käimas linna peatänava rekonstrueerimine. Kui Eesti ärimeestel on huvi, tulge rääkige otse minuga. Konkurss on avatud," haarab enamiku kohtumisajast kulutanud Kubare lõpetuseks härjal sarvist. Tõsi: kel soovi, see on esimesest rongist maha jäänud, sest linna veetrassi vahetus on käib praegu, kuid teisele on võimalik veel jõuda.

Financial Timesi ajakiri Foreign Direct Investment paigutas mitmerahvuselise Daugavpilsi oma investeerimisedetabelis teisele kohale. Kui mitmekesisust loetakse Latgale pealinna plussiks, on probleemiks, et peamiselt venekeelne, kuid ka suurt läti, poola ja valgevene kogukonda liitev Daugavpils jookseb inimestest tühjaks. Tekkinud on paradoks: töötus väheneb, kuid see on halb.

Inimesed lahkuvad välismaale või Riiga paremat palka teenima. Seetõttu ei näe ka ettevõtete direktorite nõukogu esimees Piotr Savostjanov eestlastest konkurente, vaid pigem abi linna arengus.

Savostjanov loodab suhete tihenemist, sest näiteks Lõuna-Eestist saab Daugavpilsi kiirelt kohale.

"Meie suhted on tegelikult väga tihedad, sest Daugavpilsi elanikud käivad sageli Eestis. Näiteks nüüdki, kui talv on tulekul, minnakse Pärnusse või Peipsile kala püüdma. Ka mina käin," lisab harrastuskalamees Savostjanov sõprussuhetele uue vaatenurga ja meenutab Tartus Barclay hotellis nähtud kaarti, kus Daugavpils oli Eesti osa.

Kuid aeg sunnib takka. Delegatsioon suundub telekaamera saatel vaguniehitustehasesse. Hiljem külastatakse ülikooli, linnavalitsust, losse ja kirikuid. Esimesed kontaktid on loodud ja päeva lõpul tundub Eesti tankla ja kingapoe avamine tõenäoline.

Daugavpilsi suurimat ja ka Läti liidrite sekka kuuluvat ettevõtet Daugavpils Lokomotivju Remonta Rupnica juhib aasta aega eestlane Aivar Kesküla.

"Tehti ettepanek ja väljakutse tundus põnev," põhjendab veduritehase etteotsa sattumist lepingut aasta võrra pikendanud Kesküla.

1700 töötajaga tehase suuromanikud (84%) on aastast 2004 Severstaltransi gruppi kuuluv AS Spacecom ja varuosade tarnele spetsialiseerunud ettevõte Skinest Projekt.

"Meile oleks lati devalveerimine kasulik," iseloomustab Kesküla majandusolusid: tehas toob enamiku tooret sisse ja veab toodangu välja. "Kuid majandusele üldse on kuulujutud devalveerimisest väga halvad. See lisab ebastabiilsust ja närvilisust. Pikaajalisi otsuseid ei langetata."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing