Puidu import Venemaalt valmistab raskusi

ASi Toftan tegevdirektor Martin Arula sõnul puudub hiliskevadest ümarmaterjali ehk palkide tarne raudteed mööda. Samuti on väga häiritud autotransport Pihkva oblastist. "Autoga tuleva tooraine maht on äärmiselt piiratud ega vääri isegi märkimist," kinnitab Arula.

Arula sõnul on toodud sel suvel ja sügisel palke laevadega väikeses mahus, võrreldes aastataguse raudteeimpordiga. Ta lisab, et kuivõrd ettevõte paikneb sadamatest kaugel, on toonud see täiendavaid kulutusi. Kulusid kokku arvestades, ehk siis võrreldes praegust laeva- ja autotransporti endise raudtee- ning autotranspordiga, on nüüdsed kulutused oluliselt suuremad. Toftani jaoks on Venemaa puidu ligikaudne kallinemine olnud 13-14 eurot/m0 kohta, ehk 87 euro/m0 tasemelt kuni 100 euroni/m0.

Arula usub, et raudteetransport Venemaalt ilmselt ei taastugi, kuna enne jõuab kätte eriti ränkade ümarmaterjali väljaveotollide aeg. "See kõik sunnib otsima täiendavaid varumisvõimalusi Eestis ja Lätis," kinnitab Arula.

ASi Viiratsi Saeveski juhataja Tõnu Ehrpais ütleb, et raudtee ja autode osas on probleemid tõepoolest päris suured, kuna raudtee on kinni ja autodega vedada pole mõtet. "Laevatranspordiga on aga samuti mitmeid probleeme, kuna oleme kaotanud nn sisemaa kliendid," räägib Tõnu Ehrpais. "Sealt ei ole mingit majanduslikku mõtet palke sadamasse vedada, kuna puit liigub jätkuvalt raudteel, kuid aadress on Soome ja Läti. Teiseks on "laevapuu" kindlasti 2-5 eurot kallim," selgitab ta.

OÜ Vesset tegevjuhi Toomas Perteli sõnul on Venemaa-poolsed piirangud igal juhul mõjutanud ka nende ettevõtet.

"Transpordiks Eestisse raudteevagunitest keeldumine paneb otsima alternatiivseid transpordivõimalusi," selgitab ta. "Kõige rohkem oleme kasutanud piirilähedastes linnades koostööpartnerite abi puidu ümberlaadimisel auto peale, misjärel auto toob puidu Eestisse." Ta lisab, et samas on ka autodega probleeme, kuna autod ei saa Eestist Venemaale. "Vastupidi piiri ületamine ei ole suur probleem," tõdeb ta siiski. Samuti veetakse puitu meritsi ning Läti kaudu. "Kahjuks põhjustavad kõik need asjaolud kauba märkimisväärset kallinemist," nendib Pertel.

ASi Haret juhataja Ott Otsmann kinnitab, et raudteetransport pole küll kallimaks muutunud, aga kasutada seda sellegipoolest ei saa, kuna asi on niivõrd keeruliseks aetud. "Meie tarnijatele lihtsalt ei anta vaguneid ette ja seepärast ei saa ka toimetada," ütleb ta. "Maanteetransport on aga läinud kallimaks peamiselt suurte seisakute tõttu piiril."

Nagu Eesti puidutööstused Venemaalt puidu importimisel, on vastavate probleemide ees ka Venemaa tööstused puidu ekspordi korraldamisel.

Räägib Venemaa Stora Enso Foresti logistikajuht Jevgeni Popov.

Suurem osa toormaterjalist veetakse raudteel. Näiteks eelmisel aastal ulatus raudteetranspordi osakaal töötlemata puidu vedamisel 60 protsendini. Kuigi see näitaja pikkamisi väheneb ja maanteetranspordi osakaal suureneb. Valmistoodangu puhul kasutatakse 90% maanteetransporti. Langust raudteetranspordis mõjutavad mitmed tegurid: maksumuse kallinemine (eriti sisevedudel), vagunite puudus. Raske on rääkida OAO RZDiga (Venemaa Raudtee) sellistest probleemidest, nagu rongide hilinemine, vagunite kõrged maksud, uute liinide ehitamine ja vanade ühendamine.

Eelmise aasta peamine mure oli lahtiste kaubavagunite vähesus. Me ei kasuta neid ekspordis, sest nendega on võimatu planeerida transporti.

40% töötlemata puidust veetakse mööda vett või maanteed. Meretranspordil on peamine probleem looderegiooni sadamate aeglane võimsuse kasv. Venemaa sadamate arenguplaanid, eriti Ust-Lugas, aitaksid seda olukorda parandada. Kuigi see ehitis ei suuda rahuldada kõiki turu vajadusi.

Eriti rasked on piiriületusprobleemid nii raudteel kui ka maanteel. Kodumaiste sadamate arendamine on väga positiivne nähtus, kuid seda ei tohiks ellu viia teiste transpordiliikide soiku jätmise arvel. Näiteks on maanteetranspordis probleem korrastamata teede võrgustik, sildade madalad kandevõimed, hooajalised tõkked ja pikad järjekorrad piiridel, aegunud masinapark paljudel vedajatel.

Käesoleva aasta mais-juunis ületas import ekspordi. See on meie arvates lausa ajalooline sündmus!

Import hakkas kasvama juba alates märtsist - siin oli tegemist ennetava varumisega enne Vene tollide kehtestamist 1. juulil. Maist suurenesid impordimahud raskuste tõttu raudteel veelgi, mis kestavad tänaseni. Imporditavast ümarpuidust 95% moodustavad tarned Venemaalt. Juulis-augustis oli loomulik impordi langus seoses kõrgendatud Eesti laovarudega ning suvepuhkustega. Sügisel võib aga ennustada impordi jätkumist kuni suvenavigatsiooni lõpetamiseni Vene järvedel ja jõgedel.