Tarnija kontroll laovarude üle lisab efektiivsust

Nagu reedab nimigi, juhib VMI lahenduse korral tarnija ise kliendi laovarusid. VMI eduka rakendamise eeldus on avalik informatsiooni jagamine tarnija ja kliendi vahel ning tihe koostöö protseduuri paikapanemisel ning arendamisel. Lahenduse edukale toimimisele aitavad kaasa moodsad IT-lahendused, mille abil on hõlpsalt võimalik ühendada kliendi ja tarnija infosüsteemid. Süsteemid on võimalik seadistada vastavalt kokkulepitud tingimustele tootmisprognoose ja laovarusid jälgima, vedusid planeerima, tellimusi ja arveid esitama.

Praktika on näidanud, et VMI juurutamine mõjub tarneahelale kosutavalt: vähenevad varud ja kogukulu.

Loomulikult ei ole mõttekas rakendada VMI süsteemi kõigi tarnijatega. Peamised eeldused on, et tegemist oleks regulaarselt kasutatavate ja suhteliselt kindla sortimendiga kaupadega. Lahenduse kasu on oluliselt väiksem või isegi puudub, kui tarnija ladu asub kliendile niigi suhteliselt lähedal (Eesti kliendi puhul Soomes või Rootsis). Üldistatuna võib öelda, et ka siin kehtib 20:80 reegel - lahendust on mõistlik rakendada suhteliselt väikse hulga hankijatega, kes tarnivad enamiku tootmissisenditest.

Balti Logistika ja Logistika Plussi VMI lahendus ühendab mitmeid välistarnijaid ja Eesti kliente. Tegemist on kolmandatest riikidest pärit kaupadega, mis ladustatakse tollilaos tolliklaarimata kujul. ELi kaupadega on protseduur keerulisem. ELi teisest liikmesriigist kauba Eesti lattu toimetamist enne ostja leidmist käsitletakse ühendusesisese soetamisena ja tarnijal tekib kohustus end registreerida Eestis piiratud maksukohustuslasena - seega mitteresidendist maksumaksjana.

Tegemist ei ole ühe tarnija ning ühe kliendi vahelise mudeliga, vaid pisut keerukamaga, kus võib olla rohkem kliente ja/või tarnija tootmisüksuseid. Lühidalt saab protseduuri kokku võtta joonisel toodud skeemi abil.

Tarneahelad on globaliseerunud. Reaalsuses tähendab see, et tarneahelas osalejad asuvad üksteisest geograafiliselt väga kaugel. Tihti teisel pool maakera. Seetõttu muutub järjest olulisemaks transpordikulude osakaal. Palju tootmissisendeid tarnitakse Aasiast, kuna sealsed tootmiskulud on oluliselt madalamad. Nii ka Eesti ettevõtete puhul.

Normaalse konkurentsiga turul on üldjuhul otsustusõigus tarnete regulaarsuse üle kliendi käes. Samas optimaalne tarnete tsükkel kliendile ei pruugi olla ökonoomseim tarnija ja kogu tarneahela vaatevinklist. Kui tarnitakse Aasiast lennutranspordiga väikeste osade kaupa, siis loomulikult tähendab see oluliselt kõrgemaid transpordikulusid ühe tooteühiku kohta. Samas on ka igapäevased riskid kõrgemad. Paljud ettevõtted ei saa sellist "luksust" endale lubada.

Joonisel toodud skeemil on tarnijal võimalik ühest tootmisüksusest transportida pikema perioodi varud ja samas konsolideerida mitme kliendi kaubad. Mida suurem on korraga liigutatav kogus, seda madalam on veokulu tooteühikule. Eriti suur kulude kokkuhoid saavutatakse, kui suudetakse kaup meritsi saata.

Kliendi seisukohast on VMI lahendus eriti atraktiivne. See võimaldab viivitada kaupade enda bilanssi võtmisega (ostmisega), samas paiknevad kaubad füüsiliselt väga lähedal. Positiivne on võimalus tellida väiksemate koguste kaupa. See kõik tähendab kliendi jaoks minimaalseid varusid ja seeläbi paremat ettevõtte kaalutud keskmist kapitalihinda. Mida kapitalimahukamate kaupadega on tegemist, seda kasulikum on VMI rakendamine kliendi vaatevinklist.

Riigimaksud tasutakse alles siis, kui soovitakse kaupa laost välja võtta. Maksud tuleb maksta vaid väljastatava kauba koguselt. Samas on tarnijal lihtne suunata kaubad edasi mõnda teise riiki või hoopis tootmisüksusesse tagasi, ilma et Eesti maksu- ja tolliametiga asjaajamist oleks.

Kuna VMI lahenduse järgi paikneb puhverladu kliendi juures (või väga lähedal), paraneb oluliselt tellimuse täitmise aeg. Juba järgmisel, mõnel juhul isegi samal päeval on võimalik soovitud kaup kätte saada. Tarneaja pikkus sõltub üksnes kauba laos komplekteerimisele, tolliprotseduuridele ja kohaletoimetamisele kuluvast ajast.

Üha enam pälvib tähelepanu lähedase koostöö arendamine kliendi ja tarnija vahel, et muuta tarneahel efektiivsemaks. Heade ja kasumlike suhete arendamisse investeeritakse järjest rohkem aega ning energiat.

Kuna VMI ülesseadmisega kaasnevad mitmesugused riskid ja suurenenud kohustused tarnija jaoks, siis tarnija "VMI mängu" saamine polegi nii lihtne. Kliendi ärimaht peab olema tarnijale piisavalt atraktiivne. Loomulikult on oluline koht oskuslikel läbirääkimistel - mida mõjukamaks suudab klient ennast teha, seda paremad tingimused on võimalik saavutada. Samas, ühe tarnija lähestikku paiknevatel klientidel on võimalik oma jõud ühendada, et koos mõjutada tarnijat VMI kontseptsiooni rakendama.

Autor: Magnus Lepasalu